Lihtsalt sõbrad

„Ma armastan sind.” Ütlesin selle lause välja ja mu nägu kattus pisaratega. Olin unustanud ennast lihtsalt paigale ja nuuksusin.
„Ma ka. Igavesti...” Vaatasin Kevini tumepruunidesse silmadesse ja nägin, et ta võitleb pisaratega. Ta tundis kindlasti sammuti tohutut kurbust.
Tõusin kikivarvule ja surusin end tema embusesse.
„Igavesti.” Sosistasin ja surusin silmad kinni vaikselt taganedes. Ma ei suutnud näha tema haavatut nägu, et selle oma viimaseks mälestuseks temast salvestada. Võimatu oli uskuda, et kuningas oli käskinud kõik vanemad, kui seitseteist sõtta viia. Muidugi käis jutt meestest. Ja Kevin oli saanud just seitseteist, nagu minagi.
-------------
Ärkasin jälle luupainaja peale. Ma nägin teda ikka veel igal ööl unes.
Juhtumist oli möödas juba paar kuud. Küla elanike juttude järgi olid väga paljud juba surnud. Tihti oli tänaval kuulda halavaid naisi ja nutvaid lapsi, kes oma pere kaotanud olid. Nutt kipus alatihti ka minu kurku ja pisarad näole. Lisaks Kevinile oli ju sõtta saadetud ka minu isa, aga temal oli lubatud mingi segase eksituse pärast tagasi tulla.
Vahepeal olid käinud kuninga teenrid veel inimesi sõtta värbamas ja täna pidid jälle nad seda tegema. Minu jaoks oli see väga kurb vaatepilt. Mõned kangemad mehed olid, aga isegi vabatahtlikud ja olid oma külast tulnud impeeriumisse, et ikka esimene olla kes ära viiakse.

Meeldib

Meeldib, jätka kindlasti!

Meeldib, jätka.

Tänx. Uus osa siis.



2. Osa

Järsku köitis miski mu tähelepanu. Olin märganud kuidas üks inimene lihtsalt õhku kadus, aga võibolla oli see mu kujutlusvili. Pilgutasin imestunult silmi ja võtsin suuna meie talu poole.
Koju jõudes pidin ma rõõmust peaaegu minestama. Mu isa oli sõjast tagasi tulnud. Mu vanemad ja vend istusid kõik köögis laua taga ja sõid. Tervitasin neid rõõmsalt, pesin veepanges käed ja istusin lauda.
„No mis eksitus siis toimus, et nad suu tagasi saatsid?“ Ma ei varjanud oma rõõmu ja vaatasin oma lõbusas olekus perele otsa. Ainult mu vend oli veidi masendunud, sest Kevin oli ka tema sõber. Mu vend Roran oli Kevin´ist aasta noorem.
„Ah, ma ei tea tegelikult. Nad ütlesid, et neil pole must võitluses kasu. Nojah sellest saan ma aru, aga see, et nad osad väga tugevad ja osavad mehed ka koju saatsid...“ Ta võttis lonksu kalja ja neelatas.
„No, igatahes sinna jäi väga palju väikesi kleenukesi.“ Isa tegi mõtliku näo pähe, et ma rohkem ei päriks. Ta taipas arvatavasti juba alguses, et mina ja mu vend tahtsime Kevin´i kohta küsida.

Ärkasin hommikul tugeva peavalu peale.
Kõrvadel oli tunne nagu kriibiks keegi küünega tugevasti vast tahvlit. Kobisin alla hommikust sööma. („Hommik.“) Sõin kiirelt ja kiirustasin impeeriumisse. Mul oli vaja käia ja pärgamenti osta. Täna oli võimalik külaplatsil nendele kes sõjas olid kirja saata. Platsil oli väga palju lapsi ja naisi. Mõned mehed ja noormehedki platsil paber käes.
Kõndisin ühe mehe juurde kelle kätte kirju anti.
„Kyra Cirimy?“ Küsis mees tüdinult. Noogutasin innukalt ja andsin kirja mehe kätte.
„Vabandage, aga me kahjuks ei saa seda kirja Kevin Carrow´ile kätte anda. Nad saadeti Teispoolsusele..“ Vaatasin juhmi näoga meest ja tundsin sisimas jubedat masendust ja valu, olin nutma puhkemis äärel.
Nad saadeti teispoolsusele. Kes nad?
Tahtsin veel midagi küsida, aga trügiv rahvamass sai must võitu.

Laheee...

Tuleb rohkem komme siis lisan uue osa.

Armas , kindlasti tahaks edasi lugeda =)

Äge, uus võiks tulla juba.

Jaa päris hea.
Keskaegne armastus on (Y).

Aga osade lühikuse üle nuriseks.

Mina tahtsin muide keskajast kirjutada, aga sa juba tegid -.-

3.Osa

Jõudsin koju ja tõmbasin puitukse kinni istudesse peale seda voodisse. Vaatasin nukralt ringi ja heitsin end pikali. Unistasin toredast ja ilusast elust, mis meil kunagi olnud oli.
Asusin nõialossis... Polnud printsi valgel hobusel ja tuhkatriinu istus nukralt nurgas. Tema juurde oli vangistatud liiga palju valu ja polnud ka abi. Isegi kärnkonn kes suudlust ootab puudus ja seekord polnud tuhkatriinul isegi kurja võõrasema kes ta mõtted mujale viiks.
Ärkasin võpatusega oma mõtetest ja vaatasin ringi. Uks oli lahti. Aga omaarust olin selle kinni tõmmanud. Võpatasin, sest miski kriipis jubedalt mu jalga. Vaatasin oma puitasemesse ja selle linade vahele, ning märkasin väikest kivikest. Sellele oli maalitud imelik kuju. (♦•♦)


OT: Osa meelega lühike.
Sorry, aga ma ei lase praegu osa pikkusel ennast häirida, sest te saate varsti hiigelpikka. See lühike osa on põhiliselt uue elu algus.

Kiuslik oled ^
Aga laheee

Jah, olen küll, aga ausalt te saate ikka päris oikka osa.

See on huviav järjekas, teissugune. Uut!

Tänan, mõned kommid veel ja saate oma hiigelpikka kätte...

Nooh , pane hiigelpikk , sul nii tore järjekas =)

Oeh, pühhi teeenisid Pimsy ja Magic välja.
___________

4. Osa

Silusin oma juuksed silme eest ja vaatas kiviplaati.
See märk meenutas mulle midagi, aga ei meenunud mida. Vajusin väga väsinult voodisse ja vahtisin tühja pilguga lage. Mõne aja pärast jäin magama.
------------
Jooksin pimedas metsas ringi. Must kogu ajas mind taga ja mu süda peksis hirmust, oleksin pigem aknast ala hüpanud, kui seal olnud. Närisin närviliselt alahuult ja kiirendasin jooksu. Tegin hüppe, et saada üle maas lebavast ümberkukkunud puust. Kahjuks suutsin komistada oma enese jalge otsa ja kukkusin näoli niiskele sambla ja mullaga kaetus metsamaastikule. Mu süda peksis väga tugevasti ja olin nutma puhkemis äärel. Must kogu jõudis aina lähemale ja mina proovisin närvitsedes püsti saada.

Kohutavalt pikk XD

Tõeesti , sa ju lubasid pikaa ?? =(

Jah, saate saate ma hakkasin kirjutama, aga siis avastasin, et on Mardipäev...

Edit: Parandan osasid. Saate uue osa tunni jooksul...

5.Osa

Vaatasin väga hirmunult kogu. See oli mees.. Nüüd veeres juba esimene pisar mu silmile ja kuidagi suutsin end püsti ajada.
Üllatusin, mehel rippus kaelas pikk kett. See oli rist millele oli maalitud imelik märk. Teadsin, et see on mulle kusagilt tuttav.
„Kust sa selle said?“ Nähvasin, ma tundsin ennast juba palju julgemini.
„Mis see sinu asi on?“ Vastas ta mulle küsimusega ja kadus.
-------------
Ärkasin ja vaatasin ehmunult ringi. Nüüd ma mõistsin. Ketile maalitud kujund oli ka kiviplaadil (♦•♦) Olin endas kindel, ma pidin selle mehe leidma... juhtugu mis tahes.
Jõudsin alumisele korrusele ja heitsin pilgu lauale, nägin seal kirja millele seisis:

Hei!
Me läksime vanaemale ja vanaisale külla.
Tuleme viie päeva pärast.
Jätsin sulle sahvrisse veidi süüa ja panin su asjade juurde mõned kuldmündid.

Ema

Olin veidi solvunud, et polnud ka maale saanud, aga otsustasin, et proovin selle mehe ja keti kohta rohkem teada saada. Heitsin pilgu õue ja nägin mõnusat ja sooja ilma. Astusin uksest välja ja suundusin jälle impeeriumi poole.
Vaatasin ohkega ukse poole. Olin jõudnud meie nõmedast valitsejalossist mõõda ja nüüd seisin kambri ees mille uksele oli suur kiri, et tegu on ennustajaga kes seal poes on.
„Tere!“ Hõikasin, kui ruumi astusin ja mu silm libises selle koha kujundusele. Seal oli väga veider olla. Kogu seal veedetud aja oli mul tunne, et keegi jälgib mind.
Ehmatasin nii et mu rahakukkur maha kukkus. Olin näinud musta kassi letti tagant tulemas. Kassi järel tuli poodi imelik naine. Tal oli peas mingi kuldmünte täis võru ja käed olid paksult võrusid täis.
„Tere, kullake! Süda vaevab mure eks?“ Ta naeratas salakavalalt. Naeratasin ebakindlalt ja vaatasin talle otsa. Nüüd olin ma täiesti kindel, et ma olen hulluks näinud. Kass tervitas mind ka.
„Oo, paistab, et sa meeldid Solealile.“ Ta viipas kassile ja jätkas. „Tere, mina olen Angela.“ Ta sirutas käe ette ja naeratas salakavalalt.
„Tere, Kyra.“ Naeratasin ja lisasin enne, kui see naine midagi imeliku oleks lausunud. „Mul on üks probleem.“

OT: Niih, midagi pikemat siis. Kriitikat!

Nii, Sorry, et topeltpost, aga keegi ei loe muidu. Sest ma tegin osa vana postitusse.

häirivalt sarnane eragoniga , aga muidu täitsa hea jutt . Jätka kindlastii !!

Tänan.
See ongi pooleldi Eragoni fikk, aga luban, et siia tuleb sisse Eragoniga täiesti erinev põhimõte...

Meeldib endiselt

Jeah. Üks koom veel ja lisan uue osa.

Uuut!

Vabandust nüüd. Ma olen väga vihane. Ma kirjutasin terve romaani maha ja nüüd see kustus... Saate varsti uue.