AJALEHT I väljaanne Jõulueri

Uudised&Artiklid:
Tarbi inimene tarbi veel
Koduloomad
Keelteoskus kui rikkus
Toidud
Potterist:
„Mõnikord on raske olla Harry Potter“
Järjejutt:
Võõrad Vaenlased
Intervju:
Intervju magicstariga
Luulenurk
Anekdoodid
Pilte
Reklaamid
Mängudest
Horoskoop
Küsimus

Tarbi inimene tarbi veel!

Tänapäeva ühiskonda nimetatakse ka tarbijaühiskonnaks. Kuid miks seda tehakse? Vastus on väga lihtne. Inimene, kes on kergesti mõjutatav, ostab endale pidevalt uusi asju, lootes teha sellega oma elu mugavamaks. Kahjuks pole aga asi nii lihtne. Lõpuks on kodu tarbetuid asju täis ja tekivad probleemid, kuhu mahutada uusi asju, mida on reklaamist nähtud. Tihti visatakse peaaegu uhiuus asi minema lihtsalt selle pärast, et nüüd tuli välja uuem versioon. Inimesed on sellega harjunud, et iga asi, mis taskukohane ja meeldiv ning mitte tingimata vajalik, ostetakse ära. Kogu selle tarbimise pärast aga kannatab enamasti loodus, sest seal asuvad enamus materjale ning keemiatööstused ei tee loodusele just ka head. Seda meeletut tarbimist ei takista isegi rahapuudus, mis praeguste majandusraskustega tihti võib sundida inimest laenu võtma. Tarbijaid kasvatatakse sellisteks juba väiksest peale. Kui laps vaatab telekast lastesaadet või filmi, siis alati on vahepeal palju reklaame, kus kutsutakse vanemaid oma lastele ostma mänguasju, magusat ja palju muud. Ning järgmisel korral poes käies, kui laps näeb asja, mida ta on küsinud. Ta teeb kõik, et seda saada. Enamasti hakkab keset poodi nutma ja vanemad ostavad talle kiiruga asja, peaasi, et laps tasa oleks. Ja mida suuremaks ta kasvab, seda paremini oskab ta vanematega manipuleerida. Tulevikus teevad talle sama tema lapsed jne… Sellest harjumusest tarbida on hiljem väga raske lahti saada ja isegi kui üritatakse nähakse kusagil poeletil imekena asja, mis sobiks kuskile majanurka. Sellest võib järeldada, et tarbijateks kasvatakse enamasti juba väikesest peale oma vanemate kõrval. Kui paned kodus käima televiisori, võid tihti kuulda sealt põhimõtet „Tarbi inimene, tarbi veel!

Koduloomad

Koduloom on kodustatudulukist pikaajalise kohastumise tulemusena kujunenud kasulik või iluloom, ka lind. Koduloomad on ajajooksul kohanenud inimese loodud elukeskkonnaga niivõrd, et paljud neist pole võimelised enam ilma inimese abita elama. Mitmete koduloomade eellased elavad praeguseni looduses. Näiteks kodusea eellaseks on metssiga ja koerale on eellaseks hunt. Hobuse ja veise eellased looduses on aga kahjuks välja surnud. Loomade kodustamine on olnud pidev ja ka praegusel ajal on kodustamises mitu loomaliiki. Alustades elevantidest ja karusnahaloomadest.
Koduloomade kodustamist on mõjutanud mitmed tegurid. Veise ja kassi kodustamisele aitas kaasa see, et neid peeti pühadeks loomadeks. Edukas on olnud ka nende ulukite kodustamine kelle bioloogilised omadused vastavad inimeste nõuetele ja on hõlpsasti taltsutatavad. Loomade kehaehitus, talitus, käitumine, ja tootlikus on kodustamisel peamiselt kunstliku valiku toimel tugevasti muutunud. Mitme kodulooma tõurohkus tuleneb nende mitmekordsetest kodustamistest, näiteks koertel. Koduloomade väärtust tõstetakse nüüdisajal järjekindlate aretustega.
Põllumajanduslikku toodangut andvaid koduloomi nimetatakse põllumajandusloomadeks. Sisetingimustes ja inimesega lähedasemalt kooselavaid loomi nimetatakse aga koduloomadeks.
Loomade kodustamine sai alguseinimese ja looma lähedasist kokkupuutumistest jahil. Esimene koduloom oli koer kes kodustati hundist. Sõraliste kodustamine algas Ees-Aasiast kust see kiiresti edasi levis. Vana kodulooma on ka kass kes kodustati Lähis-Idas. Hilisematel aegadel on kasse pühadeks peetun Egiptuses kuid Keskaja paiku peeti kasse kurjuse sümboliks ja neid seostati nõiakunstidega, mille tõttu on neid koguni tuleriidal põletatud.
Ameerikas tunti enne eurooplaste tulekut koera, merisiga ja Andides laamat.
Koduloomade pidamine koos maaviljelusega soodustas oluliselt tootmise ja seega ka inimühiskonna arengu kiirenemist.

Keelteoskus kui rikkus

Keelteoskus kui rikkus. Mis on üldse rikkus? Kas see võib olla materiaalne ja seisneda vaid rahas ja ressurssides, jõukuses? Või kas võib olla rikkus ka mittemateriaalne ja peituda hoopis keeleoskuses ja intelligentsuses? Aga kas kumbki neist on tegelikult vale? Ei ma ei usu seda, see oleneb rohkem inimesest endast ja sellest kas ta mõistab, rikkuse all materiaalsust, intelligentsust või mõlemaid koos.
Oskus rääkida ja ennast kõneledes arusaadavaks teha on nüüdseks muutunud aina tähtsamaks. Oskus suhelda teiste inimestega erinevates keeltes ja olukordades on tihti vägagi vajalik. Meie kiirelt globaliseeruvas maailmas ei ole enam võimalik hakkama saada vaid oma koduste vahenditega, tahestahtmata tuleb suhelda kellegagi ja tänu kiirele infovahetusele, siis tihtipeale tuleb seda teha ka võõrkeeles. Võõrkeeled on ka huvitavad ja seda juba seetõttu, et nad on erinevad ja unikaalsed. Mõelda, et sa saad tänapäeval hakkama vaid oma emakeelega, on täiesti arulage. Selline mõtteviis on ühekülgne ja rumal.
Ilma keeleoskusteta on töökoha leidmine raskendatud, kui mitte peaaegu võimatu. Valitsevas positsioonis on teenindus ja seega on ka väga vajalik keeleoskus. Turismi osakaal on tõusnud sedavõrd, et loota sellele, et on võimalik saada hakkama vaid eesti keelega kui töötatakse Eesti riigis on enesepetmine. Isegi oma kodukohas võid sa kohata turiste kes sinult teed küsivad. Kui soov jätkata kõrgkoolis on keeruline, kõrgkooli pääseda kui ei ole sooritatud võõrkeele eksam.
Ka ise välismaal reisides, tuleb kasuks kui oskad teed küsida või tee viitadest aru saada ja mõista nende tähendust. Tähtis on kindlasti ka oskus selles keeles abi küsida, et mitte hätta sattuda. Väga ebameeldiv oleks ka iga sõna sõnaraamatust välja lehitseda. Nii tehes oleks raske üldse midagi mõista ja on suur võimalus, et tekib lihtsalt üks suur segadus. Kergem on äraõppida kas või ainult kõige hädavajalikumad väljendid. Kas poleks mitte huvitav omada tuttavat kes on pärit mõnest teisest riigist? See aga pole kahjuks ilma võõrkeele oskuseta võimalik.
Võõrkeelte oskus avardab meie silmaringi ja enese väljendus võimet. Erinevate keelte oskus võimaldab ka minna tööle, õppima või elama välismaale. See tagab suurema võimaluse leida erinevate võimete, temperamendi ja iseloomudega sõpru ning tuttavaid.
Keegi meist ei jaluta ringi silmaklappidega, arusaamata mis ümberringi toimub. Selleks, et olla elus edukas on võõrkeelte oskus kindlasti väga tähtis ja erinevate keelte oskus muudab ka elu kergemaks. Minu jaoks on keelteoskus kindlasti rikkus, mille omandamine pole võimatu. Keelteõppimine võtab küll aega ja tahtejõudu ning tihti võib tekkida tunne, et see on mõttetu, kuid lõpuks tasub kogu vaev end hiljem mitmekordselt ära. Keelteoskus on kindlasti suur rikkus, mis muutub on muutunud ja arvatavasti ka muutub edaspidi aina tähtsamaks.

Toidud
Erinevates Euroopa paikades on jõululaupäeva õhtul kavas traditsiooniline õhtusöök. Olenevalt riigist on need aga erinevad. Siin on lühikokkuvõtted mõndadest euroopa riikide toidutraditsioonidest.
Poolas peab jõululaupäeva õhtusöök sisaldama midagi järgnevatest toitudest: kapsarullid tarapudruga; pierogid(mitmevilja maiuspalad); borš; kalasupp; karpkala; heeringas. Peale sööki juuakse tihti Krupniku-nimelist alkohoolset jooki .
Tsehhid ja slovaklased söövad jõululaupäeva õhtul kapsasuppi ja karpkala kartulisalatiga.
Itaalias süüakse 7-käigulist meresaadustest koosnevat õhtusööki.
Prantsuse keelt kõnelevates maades süüakse jõululaupäeva õhtul koos perega pikk söögikord, mille nimetus on tõlkes ÄRKAMINE. See kestab üle kesköö. Näiteks süüakse siis lobsterit ja austreid.
Saksamaal süüakse erinevalt paigast tihti erinevaid toite. Väga palju süüakse karpkalu. Kartulisalat frankfurteritega ja viinerid on paljudes peredes väga populaarsed. Süüakse ka puuviljadega täidetud parti või hane.
Taanis on traditsiooniline süüa jõululaupäeval linnuliha, mida serveeritakse tavaliselt koos kartuliga. Magustoiduks on taanlastel puding.

„Mõnikord on raske olla Harry Potter“



Eriti kui juhtud olema 78-aastane Ameerika pensionär, kellel on juhtumisi võlurpoisist nimekaim.
Iga kord, kui Harry Potterist ilmub uus raamat või saab mõni film valmis, helistavad lapsed Floridas elavale Harry Potterile intervjuu- ja autogrammisooviga, vahendab IOL.
„Lapsed tahavad teada, kas ma ikka olen Harry Potter," rääkis pensionär lõbusalt. „Ütlen neile, et olen olnud Harry Potter pea viimased kaheksakümmend aastat!"
Tõeline Harry Potter tunnistab, et tal pole aega olnud lugeda JK Rowlingu raamatuid ega ole mees käinud ka kinos Potteri-filme vaatamas. Kuid ta naudib lastega suhtlemist ja Potteri küsimustele vastamist.
„Kui Harry lastega räägib ning nood temalt öökulliposti kohta küsivad, siis vastab ta „oh, ta [öökull] tõi just posti ära"," räägib pensionärist Potteri naine.
Kuid vanaldase Potteriga kohtumine teeb lapsed nõutuks. „Nad mõõdavad mind pilkudega ülalt alla," rääkis mees naerdes. „Nad ei oska raamatutegelast minuga seostada. Võimalik, et pean endale Potteri-prillid ostma."

VÕÕRAD VAENLASED.
1.osa

Olin tugitooli tukastama jäänud. Avasin aeglaselt oma silmad ning ei saanud esialgu aru, kus ma olen. Kui nägin voodis tilgutite all lebavat Carolinat, meenus mulle, et olen haiglas. Kõrvalvoodis magas Thirstie, kelle käsi oli põletuse tõttu sisse kreemitatud ja kelle jalad olid kipsis. Kolmandas voodis istus Kazak, kes oli kuulihaava tõttu palju verd kaotanud ning kelle soontes seetõttu nüüd minu veri voolas. Ma ei olnud poisi ärkamist märganudki. Kõndisin vaikselt tema juurde ning istusin ta voodiservale.
„Mis juhtus?“ küsis poiss oma tervet kätt aeglaselt minu poole sirutades.
„Huhh, kust küll alustada... Sa said kuuli, seda mäletad? Sa sirutusid ülakehaga aknast välja ja siis nad tulistasid sind. Ja siis sõitsid Carolina ja Thirstie neid taga ajama. Noh, see kõlab nagu ulmefilmis, onju? Aga paraku nii juhtus. Ja siis veel see, et pahade auto ja siis see auto, millega Carolina sõitis, ning sinu motikas... Need lendasid õhku. Aga meie õed õnneks pääsesid. Noh ja nagu sa ilmselt tead, on sul mingi haruldane veregrupp, nagu mul ja siis ma andsin sulle verd sest nad ei saanud nii kiiresti nii palju, kui vaja oli. Ja siis...“ rääkisin ma, kuni Kazak mind suudles.
„Aitäh sulle,“ sosistas ta.
„Võta heaks,“ vastasin naeratades.
„Kas Thir ja Carolina on juba ärganud ka?“ päris poiss siis.
„Ei, pole ime ka, õnnetusest on alles 24 tundi möödunud. Aga need mehed seal autos, nad surid ära. Carolinal ei olnud turvavöö kinni ja ta lendas esiaknast välja ja rullus üle autokatuse, seetõttu ei jäänud ta plahvatavasse autosse. Ja politsei veel räägib, et kinnitage turvavöö, see päästab elusid!“
Kazak naeris hetke, kuid tundis siis käes teravat valu ja heitis taas pikali.
„Kas ma kutsun arsti ja ütlen talle, et sa ärkasid?“ pakkusin.
„Ära rikku seda hetke ära!“ mossitas poiss.
„Heh, naljatilk selline,“ norisin pooleldi naerdes.
„Hei, mina olen haige ja sina pead mind teenindama!“
„Unista edasi,“ vastasin ja läksin ülbust teeseldes arsti kutsuma.

Intervju magicstariga

Intervjueerija.
Tere. Kes te olete?
Intervjueeritav.
Eee... magicstar
Intervjueerija.
Ja sinu pärisnimi on...?
Intervjueeritav.
On see oluline?
Intervjueerija.
Ei.
Intervjueeritav.
No okei, vahet pole, niikuinii pool foorumit teab.
Minu nimi on Liis
Intervjueerija.
Meeldiv tutvuda, Liis.
Millega sa peale HPfännide foorumi tegeled?
Intervjueeritav.
Hmmm... Kooliga
Intervjueerija.
Kuidas koolis läheb?
Intervjueeritav.
Hästi. enamvähem tegelikult
viimasel ajal on venku halvasti
Intervjueerija.
Miks nii?
Intervjueeritav.
Ma ei viitsi sõnu õppida
Intervjueerija.
Ahnii. Meeldib sulle koolis?
Intervjueeritav.
Ei.
Intervjueerija.
Olgu. Kuidas sa HPfännide foorumi leidsid?
Intervjueeritav.
*siinkohal on väga pikk mõttepaus*
aaaa
nüüd tuli meelde
lugesin MTV'd
ja siis panin selle google otsingusse(otsisin pilte, aga kogemata vaatasin seda esimest asja) ja seal tuli HP fännid kohe ette, natuke vaatasin, siis tegin kasutaja ära
Intervjueerija.
Millal sa HPfännidega liitusid?
Intervjueeritav.
Kohe vaatame...
09.07.2009
Intervjueerija.
Ja kuidas sulle selles foorumis meeldib?
Intervjueeritav.
küsid veel? Täiega!
Intervjueerija.
Mis sulle seal kõige rohkem meeldib?
Intervjueeritav.
Hmmm... Omalooming ja rollikad
Intervjueerija.
Kas sa osaled kõikides rollimängudes?
Intervjueeritav.
Ei
Intervjueerija.
Millistes sa ei osale?
Intervjueeritav.
Ma ei tea, küsi millistes ma osalen parem.
Intervjueerija.
Olgu, millistes sa osaled?
Intervjueeritav.
Sigatüükas, Hundiratsanikes ja siis väääääga harva Alagaesias
Intervjueerija.
Kas sul endal on ka seal rollimäng?
Intervjueeritav.
Jaa, hundiratsanikud
Intervjueerija.
Milline rollimängudest sulle kõige rohkem meeldib?
Intervjueeritav.
Hundiratsanikud ja Sigatüüka oma, kuigi sa rikkusid selle ära, ennem oli palju lõbusam
Intervjueerija.
Hämmastav. Seda on mulle räägitud jah, aga eks sa tee siis see lõbusaks =) Järgmine küsimus, kas sa tegeled ka väljaspool HPfännide foorumit rollimängudega?
Intervjueeritav.
Ja, tead ju ise ka, nagu teist päeva olen EHPK's ju
Muidugi suvel mängisime suuliselt rollikaid
Intervjueerija.
Tore.
Millega sa muidu veel tegeled?
Intervjueeritav.
Järjekatega
Intervjueerija.
Kirjutad ise ka?
Intervjueeritav.
Mhm
Intervjueerija.
Mis on sinu uusim järjekas?
Intervjueeritav.
Hmm...
Kas ilmunud v veel ilmumata, kuid mis on valmis(essa osa)?
Intervjueerija.
Ilmunud
Intervjueeritav.
Hmmm... Pisike saatan, ma arvan
Intervjueerija.
Olgu.
Tegeled sa veel millegiga?
Intervjueeritav.
Hmmm... vist mitte
aaa
ei, LOM ja kooli ajaleht kah
Intervjueerija.
LOM?
Intervjueeritav.
Lugeda On Mõnus
Intervjueerija.
Olgu.
Sellega ma lõpetaksin, kui sa just ei soovi midagi veel lisada?
Intervjueeritav.
Ei soovi vist.
Kas ainult minuga tehakse intervjuud?
Intervjueerija.
Sellesse numbrisse küll
Igatahes, head päeva jätku
Intervjueeritav.
Head päeva jätku siis

Intervju teksti on muudetud, mõned kohad välja jäetud või parandatud.

Põhjapõder surfas netis,
Leidis töökuulutuspaketi,
Täitis selle ära ja
Nüüd ta saanivedaja.
*
Kullakallis näärivana,
Kus sa panid Jõuluvana?
Saatsid Siberisse vist,
Sest ta polnud kommunist.
*
Läbi sätendava õhu,
üle karge lume,
pisikene ingel,
paljajalu tuleb.
Süda soe ja särasilmil,
külma ta ei taju,
kannab kuuma küünlaleeki,
läbi valge saju.
*
Kui vaikselt lumehelbeid sajab
ja õrnalt kellahelin kajab,
siis tunned, kuidas küünlaleek
Su hinge soojaks, rõõmsaks teeb.....
*
Tulgu jöulud löbusad,
piparkoogid magusad.
Et köik te soovid täituksid
ja mured röömuks muutuksid.
Uus aasta önne toogu,
vana kaunilt meelde jäägu.
*
Olgugi talveöö pime-
täna ta helendab.
Südames süttinud ime
silmades sädeleb.
Rahulikke jõule ja
ilusat uut aastat!

Väike Juku leidis liivakastist püstoli. Äkki väljus majast politseiniku-onu, kes elas Juku naaberkorteris.
„Politseiniku-onu, tule siia!“ hüüdis Juku. „Ega see ometi sinu relv pole?“
Mees vastab:“Juku, ära räägi rumalusi, see ei saa olla minu relv. Minu relv on nimelt kadunud!“
*
Väike Juku läheb sõpradega liivakasti. Ema helistab ta mobiilile ja palub:“Vaata, et sa jälleoma telefoniga vaiu maasse ei hakka toksima!“
„Olgu-olgu!“ lubab Juku, kuid unustab oma lubaduse varsti. Mobiil läheb pooleks.
Teised naeravad:“Nüüd, Juku, pead sa jälle nädal aega peileriga liivakooke tegema!“
*
Blondiin jalutab mööda raudteest ja näeb brünetti rööbaste vahel tantsimas ning laulmas: "22, 22, 22".
Blondiin mõtleb - luuser.
Järgmine päev jalutab blondiin samas kohas ning näeb sama pilti. Blondiin mõtleb - jobu.
Kolmas päev sama asi. Blondiini mõtleb, et tegelikult on ju päris lahe rööbaste vahel ringi karata. Hakkab ka siis hüppama ja laulma "22, 22, 22"
Tuli rong. Brünet kuulis ja hüppas rajalt kõrvale. Blond ei kuulnud, jäi rongi alla ja suri. Brünet naeratas nukralt, ronis rööbastele tagasi ja hakkas laulma "23, 23, 23..."
*
Asendusõpetaja annab tundi esimesele klassile ja küsib: "Kui palju teeb kokku 1 apelsin ja 3 apelsini?"
Juku: "Ei tea, meie oleme harjunud õuntega arvutama."

Vana foorum, soovimas saama taas uueks,
ootab sinu külastust.Yarly foorum
*
Autod, naised, narkootikumid, põgenemine, politsei.
Loe juttu kahe armunud noore elust...
UUS Järjejutt

Minu kangelane (Inglisekeeles: My-hero)
Tutvustus: Lae oma pilt ülesse ja oota. Varsti saadki teada millise kuulsuse näojooned jms on.
Link: http://celebrity.myheritage.com/FP/Company/try-face-recognition.php?lang=RU&morph=1
*
Omegle
Tutvustus: Räägi ükskõik kellega ükskõik kus. Piisab vaid ühest klikkist ja sa võidki juttu ajada nt Hiinlasega.
HOIATUS: Ei soovita avada suvalisi linke. Kui satute rääkima kelegi kummalisega katkestage palun kõne.
Nipp: Kui sul on nt arvutitunnis igav ja msn liiga aeglane, et nt klassikaaslastega rääkida piisab sellest, et seal lingil täpselt ühel ajal klikkida. Muidugi see on paras pähkel.
Link: http://omegle.com/

Cheinu - Sa avastad homme, et sinu lemmik asi on kadunud
Faschy - Sa leiad enda vana päeviku.
♥Saphira♥ - Sa sööd liiga palju pannkooke ning lähd paksuks.
Cazzzu - Sulle tuleb peale soola maania.
Ice Queen - Sa üritad endale selga panna liiga väikeseid riideid.
magicstar - Saad teada, et sa saad endale uue klassikaaslase.
Aduna - Sa nõuad abiellumist kellegiga, kes on kuulus.
Karin - Leiad tänavalt väikese kassipoja.
Jossu - Lähed vanematega tülli.
Droideka - Su vanem vend peab sind enda orjana.
kikael - Su kael hakkab valutama.
KSaphira - Su parim pastakas läheb katki.
Waffel - Sa saad vene keeles kahe.
Count William - Su kool hakkab lagunema.
Miseria - Sulle kasvavad vampiiri kihvad.
Evanna - Sa saad enda aktiivsuse tagasi.

Mis panna nimeks meie foorumi ajalehele?

Nimi võiks olla lühike ja tabav, seostuda meie foorumiga.
Kui sul on hea idee siis saada see minule pm’iga.
Iga kasutaja kes soovib võiks pakkuda ühe nime, ning mõne ajapärast ilmuks meie ajalehe järgmises väljaandes, parimad pakutud nimed ja foorumlased saaksid hääletada milline nimi oleks sobivaim.

Peatoimetaja Ksaphira; Toimetaja magicstar; Intervjueerija ja Muusika, ning Horoskoobid Murtagh; Reklaamja ja Koomiksist Arya;
Kui soovid ka osaleda rohkem ajalehe koostamises avalda soovi meie toimetusega liitumiseks