Viiirdo
6.osa„Mammu, miks sa siin oled?“ küsis Anniki tigedalt.
Ta kutsub mind alati Mammuks. Tundub armas, eksju? Ükskord küsisin ma talt, miks ma Mammu olen ja ma sain vastuseks, et see tuleb mu nimest. Edasi ma küsisin, kas see tuleb mu teisest nimest, mida ma kunagi ei kasuta. See nimi muide on Maria. Selle peale vastas Anniki, et ei, see tuleb mu nimest „Mother Theresa“.
Kas ma juba mainisin, et ma vihkan Annikit?
Kõige väärakam selle loo juures on see, et Anniki käib Gregori klassis ja tal on vend, kes käib minu klassis. Andreasel on crush ja selleks olen mina. Ja Andreasel jookseb sabas mingi kuuendikust bimbo, kes ka mind vihkab. Mul hakkab varsti juba juhe kõigest sellest kokku jooksma…
Igatahes, kui ma Annikile midagi nähvasin, jättis ta mind rahule. Natalie ilmus ka kohale, oma poisi käevangus. Tegelikult võis iga kõrvalseisja pärast viis minutit jälgimist öelda, et Madis ei suutnud tüdruku katkematut plära eriti kannatada. Samas ma teadsin, et Madisele ikkagi meeldis Natalie. Õnneks kadusid nad varsti kuhugi ära.
Üks mu tore klassiõde, kelle eesnimed kokku tekitavad lausa kohutavalt imeliku seose, Emiliana Carolaine Bianca, tuli minu juurde. Et meie keeled sõlme ei läheks ja et meil temast nii kahju ei oleks, kutsume me kõik teda Emmaks, õpsid ütlevad talle Emiliana. Tema väikevend on Jasper Dominiq Timotheus ja õde Ebony Catherina Beatrix. Ja nende isa ütleb nende täisnimed välja. Creepy…
Nad kolisid Eestisse siis, kui Emma oli 5, Jasper üks ja Ebony alles imik.
Igatahes, Emma küsis, kuidas mu tervis on ja muud taolist. Endast ta eriti ei rääkinud, ta ei tee seda väga palju. Ma tean seda, et ta isa on väga karm ja korralik mees, aga see, mis väljaspool tema au toimub, talle eriti korda ei lähe. Kui Emma isa teaks, mis mõndadel meie pidudel toimub, ei oleks tal selle vastu midagi. Kui aga Emma politseisse satuks… Ta oleks umbes… ütleme et surnud.
Siis ilmusid sisse alkoholikastidega kaheksandikud. Ma ei olnud selle üle eriti õnnelik, mulle lihtsalt ei lähe alkohol korda. Aga Emma tundus olevat ÜLIÕNNELIK. Ta ei oska end muidu lõdvaks lasta, sest tal on kodus lihtsalt nii karm kord. Ta ei tohi pärast üheksat oma toast väljuda ja üldse mingit erilist häält teha. Õppima peab kohe, kui ta koju jõuab. Ja veel mitmed lollid reeglid.
Ma põgenesin ülakorrusele, nii igaks juhuks.
Gregor, Aldin, Sander, Katrin, Eerik ja Made-Heeli passisid seal niisama, neil oli igaühel õllepurk käes. Gregor viipas mind enda juurde ja käskis mul talle sülle istuda. Ta teeb koolis ka nii, ilmselt sellepärast meid paariks peetaksegi. Gregor surus mulle enda õllepurgi kätte ja ma olin sunnitud sellest rüüpama.
Siis see hakkas mulle meeldima. Ma ei tea, miks.
Mia tuli meie juurde ja küsis, kas meile meeldib see pidu. Me kehitasime õlgu ja noogutasime samaaegselt. Siis ütles Mia, et ta sai uue toa ja kutsus meid seda vaatama. Tema uus tuba oli seal, kus oli tema õe vana tuba. Pärast vanemate surma kuus aastat tagasi kolis Mia õde Kätriin oma elukaaslase Andriga vanemate tuppa ja Kätriini tuba jäi tühjaks. Mia uus, remonditud tuba oli ilus, seinad olid värvilised ja mööbel oli ka lahe. Mia vanast toast oli saanud heleroosa tuba uuele beebile.
Äkki jooksis trepile Hellen, kes hüüdis meile, et Madisega juhtus midagi.
Meie muidugi tõusime püsti ja jooksime vaatama, mis selle Madisega siis toimub.
Madis lebas pikali maas, teised olid tema ümber ringis. Nad olid astunud meetrikese tagasi, et mitte Natalie paanitsemise kätte ära surra.
„Mis juhtus?“ küsis Aldin üllatunult.
„Ta suri!“ kriiskas Natalie ja puhkes nutma. Ta juba on kord selline tundeline isik.
„Ma arvan, et tal on alkoholimürgitus. Ta jõi ikka päris palju…“ mainis üks Gregori klassi kaksikutest. Me niikuinii ei teinud neil poistel vahet.
„Mis me teeme nüüd?“ küsis Thor.
„Paneme ta külma vee alla?“ pakkus keegi.
Pealkiri: Re: Magicu järjekordne jutuke 
Kolm Juun 23 2010, 09:58
