Hp fännid

Tore foorum kõikidele Harry Potteri fännidele. hpfannid.forumotion.com
 
HomePortalGalleryCalendarKKKOtsiRegistreeriLiikmete nimekiriKasutajagrupidLogi sisse

Share | 
 

 Elu suhtes pime, kõige suhtes pime.

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down 
AutorTeade
*forever*
Töinav hamdinger
Töinav hamdinger


Female Postituste arv : 40
Hüüdnimi : **, forever või F Väga rõõmus
Punktid : 10
Galeoonid : 10
Aktiivsuspunktid : 12049
Registration date : 09/05/2010

PostitaminePealkiri: Elu suhtes pime, kõige suhtes pime.   Kolm Mai 12 2010, 21:14

Igavesti. Elu suhtes pime. Kõige suhtes pime.

Ma ei tea kui kaua lebasin seal külmal asfalteel enne kui mind vilkuritega kiirabi autosse viidi. Vist tunde. Tundsin kuidas vihmapiisad mööda mu nägu alla veerevad segunedes verega mis mu silmadest tulvab. Hiljem kui selle õnnetuse üle järele mõtlen ei olegi ma niiväga kurb. Aga selleks, et te teaksite kogu Minu lugu alustan algusest.


Oli vihmane reede ja keskpäev. Nagu üks korralik inimene ikka olin ma kodus ja valmistusin ette metsikuks peoõhtuks sõprade seltsis. Meik, soang, riided – kõik olid juba olemas. Naeratasin endaette kui kuulsin oma parima sõbratari lärmakat ja juba inimesi pungil täis minibussi hoovi sisse keeravat. Olin toast väljas kui keravälk ning jooksin nii kiiresti kui sain oma päästja juurde kodu igavate seinte vahelt.
Pidu algas juba bussis. Muusika karjus ja jagati esimesed joogid. Kuigi peaks mainima, et olukord küll pidutsemiseks sobiv ei olnud. Kellegi küünarnukk oli mu kõhus kinni ning vähemalt kolm inimest olid mind juba kogematta hammustanud. Asi seegi.
Pidu toimus vanas laohoones linna serval ja juba eemalt oli kuulda röökivat muusikat ja autoderivi algas vähemalt paar tänavat enne maja ennast. Selliste läbude puhul imestan ma alati, miks politsei kohale ei tule. Parkides auto hoonele suhteliselt lähedale – nii 500m – läksime kõik välja ning õõtsusime tee peokohani muusika rütmis kaasa.

Pidu oli maru. Tantsisime ja hüplesime, lollitasime ning mängisime idioote. Meie kaine autojuht aga nugrutses nurgas. Joomine keelatud. Aga iga asi peab kunagi läbi saama. Melu lõppes ning kobisime kõik tagasi autosse. Jäin veel hetkeks toppama ning üks vastutulelik inimene motikaga lubas mu peale võtta. Lämbes autos oleksin 90% sajast ropsima hakanud.
Algul läks kõik hästi kuni sõitsime mööda läikivast sisternautost. Hiljem sain teada, et too veok sisaldas ohtliku hapet.
Ratas kaldus ohtlikult paremale ja riivas kõigepealt küljega autot. Kiljatasin ja klammerdusin mulle tundmatu juhi külge. Siis tegi mootorsõiduk äkilise pöörde ja terava otsala lengstang vajutas sisterni augu kust kollakasrohelist vedeliku kohe välja hakkas tulema. Instinktide ajel sulgesin kätega silmad kuid oli juba hilja. Aurud olid levinud ja ka mu rusikatele oli tilkunud pisut hapet mis mu käel oleva naha juba deformeerituks muutnud oli ja nüüd võttis see ette ka mu silmad.
Valust karjudes kukkusin rattalt alla ja veeresin tee äärde kraavi.

Nagu kõrvalseisja mäletan kuidas motikas edasi sõitis nagu poleks midagi juhtunud ning mina, vaena, abitu, jäin teeserva vedelema.
Vihma pladin oli uinutav ja peagi minestasin. Vaid aegajalt tulin teadvusele ning ma olin ikka veel tol külmas asfalteel. Vihm segunes mu näol verega ning lõpuks, möödunud võisid olla vaid minutid, tunnid, päevad, kuulsin ähmaselt kiirabi sireene ning karjumist. Kellegi nägu oli mu meelteserval, mind raputati ja siis tõsteti mind arstide kaubikusse.

Alates sellest hetkest ei mälea ma midagi kuni paari nädala taguse ajani. Olin kogu aeg sametises pimeduses. Ei mingit valu, ühtki heli ega puudutust. Lihtsalt õnnis rahu. Jah, siis ma ei teadnud mis tol õhtul juhtunud oli. Ma ei teadnud kui ränka tööd ma edaspidi tegema pean, et olla taas mina.
Aegajalt raputasid mind küll kerged värinad, algul vaikselt ja siis jälle tugevamini. Mida lähemale ma taas oma selgele teadvusele jõudsin seda rohkem hakkasin silmades valu tundma. Siis ühel päeval ärkasin ma üless.

Ma avasin silmad lootes näha päikselist maailma


Ma avasin silmad lootes näha oma sõpru


Ma avasin silmad ja ei näinud midagi.


Sellest algabki minu lugu.
-----------------------------------------

Noh, kuidas algus on. Proovisin siis teha ühe järjejutu kuid ei oska ise selle kohta midagi öelda. Hale pläkerdis.

Kas on üldse mõtekas seda edasi kirjutada?
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Jane Doe
Istar
Istar


Female Postituste arv : 2924
Age : 20
Hüüdnimi : Janet.


Punktid : 10
Galeoonid : 10
Aktiivsuspunktid : 15955
Registration date : 23/10/2009

PostitaminePealkiri: Re: Elu suhtes pime, kõige suhtes pime.   Nelj Mai 13 2010, 13:33

Ohh, päris hea. Uut. Väga rõõmus
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
TikaaniSaiko
Lohetätoveeringuga tüdruk
Lohetätoveeringuga tüdruk


Female Postituste arv : 7477
Age : 20
Hüüdnimi : magic, Liis
Punktid : 600
Galeoonid : 162
Aktiivsuspunktid : 21005
Registration date : 09/07/2009

PostitaminePealkiri: Re: Elu suhtes pime, kõige suhtes pime.   Nelj Mai 13 2010, 13:52

Jäi pimedaks? Muidu hea Väga rõõmus Kirjuta ikka.

_________________
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Forgotten-
Ra'zak
Ra'zak


Female Postituste arv : 489
Age : 22
Hüüdnimi : kiska
Punktid : 10
Galeoonid : 11
Aktiivsuspunktid : 13662
Registration date : 13/09/2009

PostitaminePealkiri: Re: Elu suhtes pime, kõige suhtes pime.   Esm Mai 24 2010, 18:30

Algus on paljutõotav, aga eks hiljem näis. Praegu soovitan küll edasi kirjutada Naeratab.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Sponsored content




PostitaminePealkiri: Re: Elu suhtes pime, kõige suhtes pime.   Today at 12:13

Tagasi üles Go down
 
Elu suhtes pime, kõige suhtes pime.
Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles 
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
 Similar topics
-
» Suurim viga vol. 2 (11. osa; Lõpetatud!)

Permissions in this forum:Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Hp fännid :: Omalooming :: Järjejutud-
Hüppa: