Nähtavasti jookseb mu mõte hetkel surma ja vikatimeeste või mille iganes ümber
„Kes sa oled?“ küsib poiss.
„Ma olen lõpp,“ vastan ma.
„Mille lõpp?“ küsib poiss taas.
„Kõige,“ vastan ma.
„Miks sa siin oled?“ jätkab poiss küsimist.
„On sinu aeg,“ vastan ma.
„Anna mulle aega,“ anub poiss pisarsilmil.
„Ma ei saa,“ vastan.
„Miks?“ jätkab poiss.
„Pole minu, anda aega.“ sõnan.
„Mis on sinu?“ ei jäta poiss küsimist.
„Lõigata,“ vastan.
„Mida?“ küsib poiss.
„Kõike mille aeg on täis,“ vastan.
„Minu aeg on täis?“ küsib poiss.
„Jah,“ vastan nõustudes.
„Ma olen valmis,“ sõnab poiss ja suleb silmad.
Võtan lapse elu. Silmitsen tolle elutut kesta. Ta oli olnud vapper. See on vale.
„Sinu kord,“ kuulen kähedat häält oma seljatagant. minu olematule näole ilmub naeratus.
„Sa jäid hiljaks,“ sõnan. Kuulen kuidas ta valmistub võtma minu eksistentsi. Olen õnnelik. Nüüd on minu kord. Olla rahus.
Lisan siia ühe ekstra mini vikatimehe veel, mille inspiratsiooniale aitas kaasa Mur. (Sigatüüka tegelaste teemas
)
The Grim Reaper game to me and whispered: "It is your time to come."
"Don't lie to me," I answered.
"I can not lie to you nor anyone at all," it murmured with a low voice.
"Why?" I asked again.
"It is not your problem," said the Grim Reaper with a swish.
I guess it was my time after all.