Kassid

Oh , Täps , kuidas ma sind igatsen Ta on Antslas , aga mina ja minu ema on 5 päeva Põlvas. Iga nädal. TÄÄÄÄÄPPSSSSS , JOOKSE PÕLVA ! Täpsu pilte

Oi, ära seda taha. Ta võib auto alla jääda.

Oh , ta on nii tark kass Ta isegi ei püüa hiiri

Mu kass oli tõeline jahiloom.

Meil naabri kass ladus naabri rõdu surnuid hiiri täis. GMW - tark võib ta olla aga see ei tähenda et ta auto alla ei või jääda.

Mul on kaks kassi maja kõrval auto alla jäänud,

Jaah, kurb. Meil jäi kunagi maja koer auto alla... Ehitajad jätsid ta kunagi ammu maha ja sellest ajast saati ta oli meie maja koer (elame ridaelamus). Aga siis ta suri...

Mm , ma armastan loomi.
Deem, kui ma kassipoegi nägin , eksole , noo mul on kassidega mingil kombel suht hea klapp janii .. no sellepärast vist, et ma armastan neid jubedalt ..Nii , ja kui ma kassipoegi nägin, siis ma nagu olin hulluks minemas Ma võtsin nad sülle ja paitasin neid siis toitsin kassipoegade ema (ema suhtub ka minusse hästi) , ja üldse, ma armastan kasse ülekõige

Mul on üldse kokku kolm kassi olnud. Esimene tuli ise meie juurde, kui me siia kolisime. Ta oli juba siis päris vana kass ja elas veel viis aastat meiega. Ja siis kui eelmine suvi spordilaagrist rõõmsal meelel koju tulin, ootasid mind kurvad uudised ees. Ta vist suri vanadussurma , ja oli juba enne minu kojutulekut maha maetud ( meil alla aias nagu väike loomasurnuaed ) .
Teine kass tuli umbes 3 kuu pärast. Ta oli siis veel täitsa poeg. Ja jälle ise tuli meie juurde. Ta oli meie juures umbes kolm kuud olnud. Siis olin just öö sõbrannade juured veetnud ja veel kusjuures tuka mingi grazypäeva pärast lillaks värvinud, kui üks õpetaja küsis mult, et kas see ei võinud minu kass olla, kes seal teeääres maas oli . Jooksin siis koju, ja kass oligi teeääres hingitsemas. Täitsa minu maja kõrval. Nutsin ja nutsin ja olin umbes tund aega seal tema juures väljas ja paitasin teda, siis tuli issi ja läksime teda haiglasse viima. Autos ta hakkas täiega rabelema ja määris terve selle esiistmepoole oma verega kokku. Just hetk enne loomaarsti parkimisplatsile sisse sõitmist lõpetas ta hingamise. Arstijuures tehti talle ka see süst ära, et ta rahulikult magama saaks jääda. Tema suri minu süles ja see oligi mulle kõige raskem vist.
Kolmas kass tuli jälle umbes kuu aega hiljem. Ta oli peaaegu täiskasvanud. Ja umbes poolteist kuud hiljem tulevad vanemad mulle sõbrannade juurde järgi ja räägivad, et meie kiisuke on autoalla jäänud. Ja umbes 10 meetrit sellest kohast, kus eelmine kiisu.
Nüüd ma enam ei teagi. Tahaks endale looma, aga kogemused on kohutavalt halvad, ei julgegi enam võtta. Ja kusjuures me elame maal, mitte eriti liiklusrohke tee ääres. Jube lugu. Ja jälle pisarad voolavad.

Igatsen kõikki oma kolme kassi kohutavalt, ja armastan neid siiani , kõikki võrdselt. Aga ma loodan, et neil on seal kiisudemaal kõik koos ka väga hea olla. Armastan neid.

Mul on kass. Matilda.

Pilte saab siit:
http://fotoalbum.ee/photos/beverley/sets/

Minni , mul on nii kahju Ma ten mis tunne see on


Ahsina oledgi see kes mind MSNi lisas

Mina jh.

Tunnen kaasa Minni

Njah, mis seal enam teha saab.
Igastahes, nüüd on meil uus kass, pool sunniviisiliselt saadud. Naabrite juurde oli ta viidud , aga nemad on ainult suviti maal ja linna ei saa kassi kaasa võtta. Ja kuna keegi teda endale ei tahtnud, ja nad juba magama panemist kaalusid, siis võtsime ikka endale. Pisikene kiisupojakene on. Hästi armas. Ta kadus meil alguses ära, oli kaks päeva kadunud, ja me mõtlesime juba, et enam meil teda küll ei ole. Aga siiski, üks päev läksin sõbranna juurde, naaberkülla, sinna meie juurest u 2 km, ja siis meie kiisukas luuras seal majadevahel ringi. Ma olin nii õnnelik, et raske seletada. Viisin ta siis koju tagasi ja siiani on veel meil.