Lassie tuleb ikka koju

Eric Knighti "Lassie tuleb ikka koju". See on sügava sisuga loomaraamat, mis jättis minusse kustumatu mulje. Ma vahepeal nutsin ka. See räägib ühes kollist (koeratõug, mitte koletis) nimega Lassie, kelle omanikud pidid ta maha müüma, kuna rahaga oli kitsas käes. Lassie tuleb mitmel korral koju tagasi ja ostja otsustab ta viia kaugele, sadade miilide kaugusele. Lassie aga murrab end sealgi vabadusse ja alustab teed koju. Ta käib läbi sadu miile ja satub nii mõnigi kord raskustesse. Lõpuks jõuab ta väga haigena koju, aga ta pere hoolitseb ta eest, ta saab terveks ja kõik läheb hästi.

Ma soovitan väga.

Mina ka nuttsin siis kui ta oli peagu surma juures, ja kui need vanad võttsid ja hoolitsesid temast. See on väga hea raamat, vahe peal hakkas natuke igavaks minema, aga kogu raamatu lõpp on hea, sest siis juhtub koeral ainult õnnetusi. Lõpp on muidugi hea, aga minu meelest oli see natuke kahtlane, sest see pere saab rikkaks. Aga see on muidugi hea raamat! Soovitan ka!

Mind see tõesti liigutas. Mul oli kõige kurvem siis, kui see väike Toots oma peremeest kaitstes surma sai ja kuidas Rowlie siis kurvastas... Ma nutsin lahinal.

Olen kunagi äblugenud, mulle eriti eimeeldi sellised kurvad raamatud, mis mind nutma ajavad.

Mule just meeldivad, see on kuidagi mõnus nuttmine.

Tundub vist hea raamat olevat.

Mulle just see meeldis, kuigi oli nii kole kurb...

Kas sulle meeldivad siis kole kurvad raamatud?

Ei, mitte alati, aga see nii väga meeldis.

Mulle ka. See oli kuidagi... Imeline raamat, sest kirjanik tegi igavast asjast mõnusa asja.

Ma olen lugenud ühte raamatu ,, Sealtpoolt vikerkaart, alatiseks sõbrad" ma nutsin tükk aega. Hästi hea raamat, aga räägib kahest tüdrukust, kes on tõsiselt haiged ning lõpud sureb neist üks. Ojj kuidas ma ikka nutsin.

Ta oskas väga hästi kirjutada

Olen ka lugenud. Mul endal see raamat olemas, üleüleeelmine aasta jõuludeks sain. Hästi kurb raamat jah. Aga mulle meeldis, hästi ma ei tea..südamlik raamat jms. Mul tulid ka mõnes kohas ikka päriselt pisarad silma. Aga väga hea raamat.

Jaa, olen seda lugenud. Väga liigutav ja mõtlemapanev raamat.

Filmi olen vist näinud.

Lugesin läbi , poole tunniga , ei nutnud , endal oli kodus kunagi ka kolli.

Mina lahistasin pea kogu aeg, eriti just siis, kui see Toots suri... Mul oli ka kunagi imepisikene koeranähvits kodus...

Meil suri vist vanaduse kätte Ta on igavesti mu südames , sest ta hoolitses väikestest kassipoegadest eest talvel , et nad ära ei külmuks :[

Oi... Nii armas... Meil suri ka vanadusse, ta oli juba viisteist. Ta oli hästi väike ja pisikene, elu lõpuni. Mingisugune toiterjer oli. Muide, inglise keeles on ta toy terrier ehk siis mänguterjer.

See meeldis millegipärast, aga kurb,kurb,kurb...
Tavaliselt sellised ei meeldi aga südamlik ja üliarmas