Calm down, biatch

Miseriale siis. Pärisime ei avalda, kuna soovis anonüümseks jääda
Aa ja see on mingi eriti nõme

Calm down, biatch

Miseria tõusis võpatades üles. Järjekordne õudusunenägu oli teda piinanud. Laubalt higi pühkides tõusis tüdruk üles. Kohe puudutasid tema jalad hästi paksu vaipa, mille ema oli talle sinna tuppa pannud, kuigi tüdruk tõrkus. Miseria astus peegli ette, ta nägi enda peegelpilti selgesti, kuigi toas oli päris pime. Tal olid helepruunid silmad ja mustad pihani juuksed. Helepruune silmi ette kujutades arvate kindlasti, et need on väga soojad ja sõbralikud, aga ei. Need silmad olid täis pahatahtlikkust, kättemaksu, viha ja külmust. Pead raputades avas Miseria kapiukse ja valis endale kooli minekuks mõnusad riided. Siis käis ta pesemas ja võttis enda kooliasjad. Ta ema üritas tulutult tüdrukulle toitu sisse ajada, aga Miseria keeldus. Väljunud majast, hakkas ta kiirelt kõndima. Ta ei pannud ümbrust tähele ega vaadanud midagi peale te enda jalge ees. Miseria kõnnak oli enesekindel. Nagu alati.
Kümne minutiga jõudis ta koolimajja, kõik õpilased tõmbusid tema ees koomale, et ei saaks tema viha enda kaela. Miseria vahetas jalanõud ja võttis väliriided seljast. Siis pöördus ta, et näha seal Hannat. "Mida sina tahad?" küsis ta kalgilt. Hanna oli temast veidike noorem. Hanna vaatas Miseriat ja vastas: "Võibolla tahaks õelda, kui vastik sa oled?" Miseria kergitas kulmu ja kähvas: "Väga vaimukas." Nende sõnadega tõukas ta Hanna enda teelt eest ja läks klassi. Teel sinna sõimas ta kahe väikese tüdruku näod täis, kuna need tolgendasid tal jalus. Klassi jõudes tuli Miseriale vastu tema klassivend, kes ütles pahatahtlikult irvitades: "Calm down, biatch."

Irv :D
Mul on selline värk ka, et tõmbutakse eemale Nt kooli garderoobis Poisid tõmbuvad. Mahedad mehed nahh*i.

Hehe, siis panin veits täppi?

Hea nimi