OT: See muutub kuidagi liiga võluvärgiliseks.

Folken võttis välja imeliku püstoli. Ta tulistas sellest ühe akna juurde ja torust tuli välja kinnitusega köis. Lycan kontrollis tugevust ja vajutas uuesti päästikule.
Folken sõitis üles ja sööstis klirinal korteri aknast sisse. Ta võttis välja püstoli ning vaatas ringi.

Miseria astus vaikselt Berry juurde ja õrnalt tagus ta tüdruku selga, hoidudes sellest, et ühtäkki murrab ta tolle seljaluu. "Sa ei pea rääkima kui ei taha,'' ütles ta, olles hetke vait. "Ei, tegelikult sa Pead mulle rääkima kõigest mida sa tead,'' lausus ta mõne aja pärast.

"Ma ei tea rohkem, kui ma enne rääkisin. Kirjutamine ja...üks sissekanne mu ema päevikus. Rohkem ma needusest ei teagi," lausus Berry ning lõpetas köhimise.

Miseria hammustas huulde ja tõusis, minnes seejärel arvuti juurde ja avades interneti. "Mis ma otsingusse panema pean?'' küsis ta Google avalehele minnes ja sõrmega vastu hiireklahvi klõpsatades.

"Eee...see kandis nime Magice lahing. Ilmselt on surnud maagi nimi seal ära mainitud," lausus Berry, ning läks kööki, et kuuma šokolaadi teha.

OT: Mina keeran kodus oma videokaardi metsa ja arvuti läheb parandusse ja kui arvuti tagasi korras on avastan ma, et selles rollikas hakkavad varsti tegutsema ka võluvägised? Needus sellega ma leppin, seda võib nimetada ka lapsepõlves nähtud kohutavate sündmuste järgseks šhokiks mis sunnib Berryt midagi kriblama plokkidesse, aga mitte mingeid maage siia ei tule! Okei
Tuletan meelde ka seda, et vampiirid liiguvad küll kõvasti kiiremini kui inimesed aga mitte nii kiiresti kui nt. Videvikus. Tore, et mõistate. *võluv naeratus*

Aurora oli sõitnud oma peidupaikka ja sättis nüüd oma uue varustuse relvaruumi. Ta viis oma ostud auto tagaistmelt teisel korrusel asuva magamistoa kõrval asuvasse hiiglaslikku riidekappi. Ta pani selga pikka, kaunistusteta musta siidkleidi ja viskas siis magamistoas oleevale suurele voodile pikali ja uinus.

Miseria kergitas kulmu ja trükkis nime sisse, kuid otsing ei andnud tulemusi. Laksutanud keelega vastu suulage, vampiiritar tõusis ja järgnes inimesele köögini, toetudes seejuures seal vastu seina. "Noh, seda lahingut pole otsingutulemustes mainitud,'' ütles ta eemaloleval toonil.

OT:See ei peagi maag olema, see võis lycan olla, aga Berry ei tea seda, kuna ema päevikus oli nii kirjas.

Berry tuli köögist tagasi, käes tass aurava šokolaadiga.
"Siis raamatukogu äkki? Ma olen linnaraamatukogus selle kohta raamatuid näinud." Tüdruk rüüpas auravast tassist.

"Sa arvad, et neist saaks midagi teada?'' küsis ta kulme kergitades kui Berryle nagu mõni alandlik kutsikas järgnes. Kui väljas on vampiire kes näevad teda inimesega, ei vea mitte temal vaid Berryl.

Berry ohkas ja jõi veel. "Usutavasti. Ma võin takso tellida."
Ta oli näost täiesti kahvatu, aga halvasti tüdruk end küll ei tundnud. "Aga võtame mu ploki kaasa. Seda võib vaja minna."

Miseria kehitas ükskõikselt õlgu. "Olgu, sa telli takso ja raamatukogus me vaatame mida leida annab,'' ütles ta vaikselt ja istus arvutitoolile, sulgedes intereneti ning lülitades arvuti seejärel välja.

Berry helistas taksofirmasse, kust tema ema küllaltki tihti takso tellib, ning tellis takso.
Telefonitoru ära pannud jõi ta kuuma joogi lõpuni ja pani nahkjaki uuesti selga.
"Niisiis, pane end valmis. Ma enam-vähem kinnitan, et sealt võib leida nii meile vajaliku nime, kui üht-teist lahingu kohta."

OT:Küsimus, kas vampiirid magavad?

OT: Minu arvates väga harva. Nad ei vaja und.

Miseria turtsatas vaikselt, "ma olengi valmis,'' vastas ta lõbusal toonil ja vaatas aknast välja. Vihmased pilved polnud kusagile kadunud, kuid väljas tibutas vaikselt. Käega üle enda niigi segamini punaste juuste viinud, ohkas vampiiritar vaikselt ja viis ootava pilgu Berryle.

Berry vaatas aknast välja. Takso oli kohal.
"Lähme,"lausus ta, ning tundis end hetkeks tugevana.
Ta haaras oma ploki, ning hakkas uksest välja minema.

Miseria noogutas ja kadus seejärel, ilmudes ukse juurde. Vaadates üle õla, astus ta välja ja istus taksosse, jäädes seal Berryt ootama.

Berry lukustas sisemise ja välimise ukse, ning ronis treppidest alla. Jõudes kohale, istus ta kohe taksosse ja ütles aadressi.

Aurora ärkas oma poolunest või mis iganes see ka oli vaid mõni minut hiljem. Ta Tõusis voodilt ja läks toa nurgas asuva suure tugitooli juurde. Sättinud end mugavalt istuma pani ta käima arvuti.

Kui nad sõitma hakkasid ja vahepeal valgusfooride taga seisid, kirjutad Berry plokki sümboleid. Kui nad aga kohale jõudsid, tegi ta näo, nagu poleks midagi teinud ja maksis taksojuhile.

Folken vajutas kõvasti gaasi ning jõudis raamatukogu ette. Ta peatas auto ja hüppas välja. Folken tormas sisse ning kadus riiulite vahele.

Miseria hüppas teist nägugi tegemata taksost välja. Ta oli sada protsenti kindel, et Berryl oli lapsepõlve šokk peale seda lahingut, mis olekski üsna tõenäoline kuid ei hakanud midagi ütlema vaid vaatas raamatukogu. Ta pööras ümber kui nägi nüüd tuttavat kuju sisse tormamas.
"Hm, kui ma inimene oleksin, ütleksin, et see on kokkusattumus,'' lausus ta Berryle ja ohkas.

Berry maksis taksojuhile, ning lõi autoukse kinni.
"Nõustun," lausus ta. Berry meelest oli see needus, millest tema rääkis enamat kui lapsepõlve šokk. Selline see nüüd küll ei olnud, kuna lisaks kaasnesid sellele seletamatud asjad.
"Lähme," lausus Berry, ning kadus raamatukogu uksest sisse.
Ta oli jõudnud juba raamatukogutöötaja juurde, kellelt palus kõikvõimalikke raamatuid Magice lahingu kohta, mis arvatavasti oli müüt, kuid tema ise oli selle lahingu keskel olnud, niisiis...
Raamatukogutöötaja kadus riiulite vahele, ning ilmus sealt nähtavale sületäie raamatutega.

Miseria võttis raamatud kätte ja noogutas peaga lugemissaali poole, astudes ise seejuures sinnapoole. Saali sisenenud, vajus vampiiritar toolile istuma, asetades raamatud enda ette. Siis võttis ta esimese kätte ja avas selle. "M, ma oleksin tänulik kui leiaksin siit midagi kasulikku ja harivad,'' irvitas ta vaikselt ja asus llugema.

Folken märkas Miseriat ja kõndis lähemale. Ta küsis: "Mida sa loed?" Siis märkas ta ühte raamatut ja kahvatas. Folken rabas selle ja lausus: "See sama" ja tegi selle lahti.

Berry istus sinnasamasse, ning valis raamatute hulgast kõige vanema. Tema silmad liikusid tekstil, ning ta pomises: "Oota vaid...aga see on ju...minu onu nimi! Järelikult toda lycanit, nagu siin mainitakse, kes needuse lausus mainitakse kuskil siin..."
Berry tüüpiline komme oli, et kui asi puudutas kohustuslikku lugemist, ei võtnud ta raamatut algusest lahti, vaid kusagilt keskelt, ning ta sattus enam - vähem õigele leheküljele.

Miseria peaaegu hüppas toolil kui kuulis Folkenit ja vaatas tema poole. "Tore, vähemalt pole sul püssi kaasas millega ähvardada,'' lausus ta muigega, kuid vaatas siis Berry poole, vastamata lycani küsimusele. "Sinu nimi?'' küsis ta püsti tõustes ja Berry juurde kõndides, vaadates üle ta õla raamatu poole. "Lehitse edasi,'' käsutas ta vaikselt.

Folken kahvatus üha rohkem, kui ta edasi luges. "Ei, või siiski," pomises ta ja lehitses edasi.

Berry sosistas vastu:"Ma arvan, et ma leidsin õige koha."
Ta hoidis sõrme kohal, kust algas tema needja mainimine. Tema nimi oli Lucifer. Tal olevat mingi raamat...milles needuse kohta on rohkem kirjas, kui need paar sõna, mitte loitsusõna vaid lihtsalt märksõnad "laps" ja "needus". Hauda olevat aga raske leida. Samuti leidis Berry raamatu vahelt mingi vana kaardi, millest ta mõhkugi ei jaganud, kuna nimed olid tundmatuseni peaaegu täiesti võõrad.

Folken läks inimese ja vampiiri juurde. "Mida te otsite?"

Miseria viis kulmu kergitades pilgu Folkenile, kuid ei öelnud midagi. Ta isegi ei teadnud millest too uurib, kuid kaardi võttis ta ettevaatlikult enda kätte. "Olgu... Kas sa tead mõnda raamatut mis seletaks lahti kogu selle jama?'' küsis ta inimeselt, kortsutades seejuures kulme. See kõik tundus olevat üks suur pada kust ta enam midagi aru ei saanud.
"E... Berry seletab,'' ütles ta ainult Folkenile, nina kaardis.

"Seleta siis," ütles Folken inimesele.

Berry ei öelnud midagi, ainult pööras raamatu nende poole lahti, ning osutas sõrmega sellele kohale, kust kogu see värk algas. See Lucifer ja raamat ja haud.

"Kas te vajate seda raamatut ka?" küsis Folken ja sirutas käe raamatuga.

Miseria võttis raamatu ettevaatlikult vastu, kartes järske liigutusi teha. Sellega oleks ta ainult lycani käe vigastanud. "Aitäh,'' ütles ta vaikselt ja avas selle esimesest lehest. "Sa tahad Luciferi hauda otsida?'' küsis ta Berrylt, pilk kordamööda nii kaardil kui ka raamatul käimas.

"Luciferi hauda? Kas sellel on midagi pistmist selle märgiga, mis kaanel on?" küsis Folken.

Vampiiritar ajas end sirgu ja vaatas lycani poole, silmis mõistmatu pilk. Miks ta üritas Neid aidata? "Ilmselt,'' vastas ta napisõnaliselt ja vaatas korraks raamatuvirna poole, mille oli siia tassinud.

Berry ohkas. "Ma ei tea..."
Ta tahtis midagi öelda, kuid jäi äkki vait.
Ta lebas äkitselt elutuna põrandal.
Koomas.

Miseria ei pööranud Berry vastusele alguses mitte mingit tähelepanu vaid uuris kaarte. Kui ta vaikset mütsatust kuulis, pani ta kaardi ja raamatu kiirelt lauale ja kükitas Berry kõrvale, vaadates tüdruku peaaegu elutut keha, endal silmad suured.

"Mul on sulle uudis, mis sind arvatavasti ei rõõmusta. Mingil rühmitusel (mis mind ründas) on see märk tätoveeritud. Mis võib olla selle Luciferi järgjate kamp," rääkis Folken. Siis märkas ta Berryt. "Mis tal viga on?"

Miseria vahtis tüdrukut suurte silmadega ja võttis ta jälle sülle nagu eelmiselgi korral. "Võta kaart ja raamatud, ma usun, et seekord pean ma ta haiglasse viima,'' lausus vampiiritar natuke nukramal toonil. See oli esimene kord mil ta tundus murelik olevat. Noogutanud lycanile korraks, lahkus vampiiritar kiirelt hoonest.

Folken korjas raamatud ja kaardi ning suundus ukse poole.

Miseria vaatas väljas ringi ja pööras pilgu Folkenile:"Ma viin ta kesklinna haiglasse,'' ütles ta ainult ja tehes kindlaks, et kedagi sel tänaval enam ei ole, kadus vampiiritar silmapilgust, ilmudes valge hoone ette. Tegemata välja üllatunud inimeste pilgust, jooksis ta ruttu sisse. Registris istuvad õed olid kohe püsti karanud. "Ta vajus kokku,'' teavitas neidis. Nende ümber ilmusid kohe mõned uudishimulikud arstid ja kohe tulid ka kaks med-õde, kes kanderaami enda ees vedasid. Berry sellele asetanud, vaatas Miseria kuidas inimlaps lifti poole minema kantakse.

Folken jooksis rammatukogust välja ning suundus autolaenutuse poole. Kui ta kohale jõudis, siis võttis ta võtmed ja läks mingi Fordi juurde. Folken istus sisse ja alustas sõitu haigla poole.

"Saan ma teid aidata?" küsis üks vanem naine, kes seisis Miseria ees ja vaatas teda tähelepanelikult. Eelkõige silmitses too tüdruku kahvatut nahka ja siis alles uuris vampiiritari pilku, mis oli murelik. Alles nüüd avastas ta, et oli paigal seisnud ja Berryle järele vaadanud umbes viis minutit.
"Ei," ütles ta napisõnaliset ja pööras järsult selja, väljudes haiglast.
Õhk oli värske mida ta sisse hingas ja rahvast hakkas isegi vähenema. Juba ta tundiski esimesi vihmapiiske enda pähe langemas ning neiu vaatas ülesse. Tumenevad pilved kogunesid linna kohale ning tema pilk liikus haigla akende poole, mis iga korrusega kõrgemale kadusid.

Folken rallitas haigla ette, osavalt autode vahel loovides. Ta märkas Miseriat. Folken sõitis tema ette ja küsis: "Kuidas Berryl on?"

Miseria vaatas lycanit tühja pilguga. "Ma ei tea," vastas ta, hääl eemalolev ja tuim. "Aga surnud ta ei ole," lausus ta seejärel, vaadates korraks Folkeni auto poole. "Teie peakorteril on vist väga palju autosid millega saab puusse sõita," ei suutnud ta kommenteerimata jätta.

Berryl oli kahtlane koomaseisund.
Arstid avastasid korraga, et tüdruk suudab läbi kooma vastata küsimustele, ning kui vaadata silmalau alla, haigutab seal must tühjus - iiris, silmatera, valge, kõik on kadunud musta läikiva katte alla.
Ühtäkki kobas ta millegi järele, ning tänu sellele olid juhtmed nii pingul, et peaaegu katkesid.
Berry kahvatu ja külm käsi haaras laual oleva punase ploki ja pastaka järele, ning kirjutas.
Jälle sümboleid, märke ja mustreid mida ta ei teadnud.
Luciferi pooldajate keel.

Folken turtsatas Miseria küsimuse peale: "See ei ole minu peakorteri auto. Ma laenasin selle laenutusest." Siis küsis ta: "Kuidas nende kuttidega jääb kes mind ründasid? Tätoveeringud kattuvad täpselt Luciferi märkidega."

Miseria kergitas kulme ja vaatas korraks ülesse. Mõne palati aken oli isegi lahti tehtud. Ja kui kedagi siin õues ei oleks, roniks ta ise ülesse ja vaataks kus Berry on. Kuulnud mida lycan ütles, vaatas ta tema poole, silmis uudishimu. "Kas on tõesti nii, et sa ei saanud mingisugustest Luciferi surelikest jagu?" küsis ta imestunult ning muigas korraks. "Olgu... Kuidas nendega jääma peaks? Tahad sa kohe neilt peasid otsast tõmbama minna või on teisi eeliseid?"