Narnia rollimäng .

"Te ei tea?'' Küsis Jänes üllatunult.
Miseria raputas pead. Ta teadis ja nägi kohe alguses, et siin on midagi valesti. Ja see uks seal metsas. Nad olid ikka tõesti sattunud mingisugusesse teise dimensiooni.
"Te olete Narnias,'' vastas Jänesehärra. Miseria suu vajus korraks lahti ja ta pani selle siis taas kinni ning viis küsiva pilgu Evannale.
"Kas sa tead, kuidas siit lahkuda saab?'' Küsis tüdruk kergelt köhatades.

Kaks kuju rääkisid Jänesega. Kaks...inimkuju. Hämmeldunud Dorian toetus vastu üht unist puud ja kuulas neid, saades küll aru, et see on ebaviisakas, kuid suutamat kiusatusele vastu panna.

Haliena kuulatas tähelepanelikult. "Ma kuulen..." ütles ta vaikselt ning hiilis põõsa poole. Siis ta võpatas. "Eeva tütred!" hüüatas ta siis.

"Tean. Aga kuhu te minna soovite?'' Küsis Jänes abivalmilt.
"Tagasi koju?'' Kergitas tüdruk kulmu. Jänes tegi suu lahti, et vastata, kuid siis kuulsid nad kedagi hüüdmas. Põõsaste poole vaadates, nägi ta enda ehmatuseks rebast.
"Veel üks rääkiv loom?'' Küsis ta hädiselt piuksudes Evannalt.

Dorian andis alla. Uudishimu sai temast võitu ja vaikselt astus ta puude vahelt välja, otse inimlaste ette.

"Rääkiv loom loomulikult! Mida sina siis ootasid?" küsis Hal kahtlevalt. "Kuidas te siia saite?" küsis ta siis ja astus lähemale.

"Siin ei ole ainult loomad!" Hüüatas Hawk ja lendas tüdruku ninaette.

Haliena naeris Hawki üle. "Eeh, ta võib sulle kohe midagi pähe kukutada. Või kunagi hiljem," hoiatas Hal tüdrukut.

Miseria astus neelatades sammu tagasi, vaadates loomi enda ees. Nüüd olid kõik protsendid sajani viidud, et ta hull on! Rebasele otsa vaadanud, naeratas ta sunnitult, pidades seda kõike lihtsalt hallunisatsiooniks. "T...T...Tere,'' suutis ta läbi kokkusurutud hammaste öelda.

"Tere! Ja meid pole vaja karta," ütles Dorian naerdes.

"Ja me pole hallutsinatsioon," ütles Haliena otsekui Miseria mõtteid lugedes.

OT: Liba, teksti värv!

OT: Ups, kohe muudan.

Hawk vaatas rebasele pettunult otsa ja sõnas: "Miks ma peaks talle kivikese või käbi pähe kukutama? Erinevalt sinust on ta siin võõras." Hawk vaatas taas tüdruku poole. "Ja ta on piisavalt hirmunud."

Miseria silmad olid nüüd sama suured kui tõllarattad. Tühi pilk vaatas rääkivaid loomi enda ees, nendest kõige kummalisem kenataur. Ta vaatas värisedes Evanna poole, tahtes näha kas tema sõbranna ka näeb sedasama mida tema või mitte.

"Hah, kuule, ma tean sind küll. Kogemata kombel viskasid sa meie esimesel kohtumisel ka mulle ühe käbi pähe," turtsus Hal ning naeris.

Aany oli parajasti metsas kõndinud kui kuulis hääli.Ta läks üle vaiksele sörgile ning lähenes häältele,kohale jõudes nägi ta kahte hirmunud inimtüdrukut,rebast,pistrikut ja kentauri.Aany astus puude varjust välja naeratas võimalikult sõbralikult ja teretas vaikselt.

Aranius kappas niisama metsas ringi ja kuulis järsku rääkimist.
Ta kappas sinna poole ja nägi inimesi ja mõndasid loomi. ta jälgis neid varjust.

Tüdruku silmad oleksid võinud iga hetk pahupinni minna ja ta oleks minestanud, kuid kahjuks seda ei juhtunud vaid ta jäi kindlalt maapinnale seisma. "Te räägite!'' Pahvatas ta välja. Hirm hakkas mööda minema ja see asendus nüüd jälle uudishimuga.

"No, nagu üsna loogiline, eks? Ega me kivid ei ole," turtsatas Dorian.

Evanna naeratas. "Maailmas, kust meie tuleme, pole rääkivaid loomi," sõnas ta.
Ta uuris natuke kujusid. Mõned neist olid loomad nagu loomad ikka, aga oli ka imelikke inimese ja hobuse ristsugutisi... kentaurid! taipas Evanna.

"Teisest maailmast?Kust siis teie pärit olete?"Küsis Aany üllatunult.

"Ee... Teisest maailmast, ma just ütlesin." Ta vaatas ringi. "Kas te ütlesite, et me oleme Narnias? Mis koht see selline on?"

Miseria viis pilgu Evannale, kes suutis end valitseda. Tema isiklikult oleks võinud kiljuma pista ning hetkel oli ta täiesti vait ja vaatas uudihimulikult loodame poole. Tema küsimus oli esitatud.

"Narnia on maa, kus elavad rääkivad loomad," pööritas Haliena silmi. Ta ei viitsinud rohkem rääkida. Siiski ta lisas: "Narnia igavene valitseja on Suur Lõvi Aslan."

Miseria vahtis rebast üllatunult. Sellel maal oli veel valitseja ? Ta libistas pilgu tahtmatult kenataurile, kes oli ilmselt kõige häbelikum tegelane. Jänes aga vahtis neid kõiki pahakspanevalt - rohkem loomi ning tüdruku peas tekkisid taas igasugused küsimused millest suutis ta vaid esitada ühte:"Kus see Aslan on?'' Küsis ta rebase poole vaadates. Too tundus kõige jutukam olevat.

OT: Sa oled vist inimene. (=

"Igavene valitseja?" küsis Evanna omalt poolt.

Hawk turtsatas hetkeks: "Ega te ometi arva,et ta jõuab koguaeg siin passida? Ei ta käib iga teatud aja tagan kusagil, kus meie ei tea. Ja jah igavene valitseja, ta oli siin enne minu suguvõsa algustki ja on siin kusagil ka praegu." Hawk naeratas ja lendles nende ees.

OT: Lind naeratas? *naerab*
A ja kas praegu on ka Narnias talv orsomething?

Haliena keerutas end ühe koha peal. "Aslan on lõvi. Kõige suurem, keda ma näinud olen. Tema lõi selle maa. Laulis. Ja valis rääkivad loomad ise välja. Need rääkivad loomad, kes jätavad enda head kombed maha, jäävad rääkimise võimest ilma. Aga kus ta on praegu? Keegi ei tea. Ma ei usu, et ta praegu siin on, aga võibolla on kah," jutustas rebane ja istus. Ta kallutas pead, kui tüdrukuid silmitses. "Te ei tea ju sellest maast midagi, ega?"

"Mkm." Evanna mõtiskles veel natuke, püüdes peas keerlevaid küsimusi tähtsuse järjekorda seada. "Kas see Aslan on siin ainuke inimene?"

OT:

Haliena pööritas silmi. "Kuule, tüdruk, kas sa oled kurt või midagi? Aslan on lõvi!" hüüatas rebane ning hakkas enda käppa limpsima.

"Aslan on tõesti lõvi,vägev tark ja aus."Aanyle tegid nalja segaduses tüdrukud,täiesti tahtmatult puhkes ta sõbralikult naerma.

Erewin kappas puude vahel ringi, kuni ta kuulis mingeid hääli. Ta võttis vibu kätte ja tõmbas noole nooletupest ning hakkas vaikselt häältele lähenema. Puude vahelt piiludes nägi ta kampa loomi, kentaure ja kahte imelikku olevust, kes nägid ülevalt veidi kentauride moodi, kuid altpoolt olid ometigi täiesti teistsugused.

OT: Tore oleks, et talv oleks SIis oleks Valge nõid ellu ärganud või midagi taolist Aga oletame, et meie oleme lihtsalt niisuguses kohas, kus lund palju pole.

Miseria kergitas kulmi. Rebane oli päris kärsituks muutunud, kui Aslanit inimeseks nimetati.
Tore, et ta veel nurruma ei hakka! , mõtles ta käppa limpsivat rebast vaadates.
"Aslan Aslaniga, aga teda praegu siin ei ole, nagu ma aru sain?'' Küsis ta ettevaatlikult.

"Jah kuule sa ka ei viitsiks igavesti koos rääkivate loomadega koos lakke vahtida? Aga ma ei mõista miks te siia sattusite, teie sugused käivad siin harva, väga harva." Hawk maandus tüdruku jalge ette.

Miseria astus sammukese tahapoole kui lindu vaatas ning noogutas, nagu mõistaks mida ta rääkis. "See tundub huvitav tegevus olevat,'' hoidus ta silmi pööritades. Osavalt oli ta ka varjanud enda sarkasmi.
"Agaa ... Kas siin on praegu talv?'' Küsis ta ringi vaadates. Silma jäid talle lumehanged, mis eemal olid. Õnneks seisid nad sellises kohas kus lund nii palju ei olnud. Ainult õrnalt jahe.

OT: Nojaa, kui see Valge Nõid siin on Tutvustuses oli ju kirjas, et temaga võitleme.

OT: Aga ära tappa me teda ei saa.

"Lõvi? Nii et ta on siis rääkiv loom?" Evanna püüdis praegu asjadest sotti saada. Kõik oli nii imelik, uus, aga ka põnev.

"Rääkiv loom? Ta pole vaid rääkiv loom, ta on jumalus ise!"
Doarian läks natuke närvi.

"Okei, vabandust, aga miks te närvi lähete? Me oleme siin uued, muide," lausus Evanna, keda hakkas narnialaste käitumine häirima. Kui keegi satub ühele maale täiesti teisest universumist, on täiesti normaalne, et alguses on nad selle maailma asjades võhikud. Eriti, kui sattuda sellisesse paika, nagu Narnia.

"Ah, ma olen üldse kogu aeg närviline, ära pane tähele," muigas Dorian.

Erewin kuulas natuke aega nende juttu ja otsustas peale teada saamist, et see kamp pooldab Aslanit, oma kohaloleku teatavaks teha. Ta astus puude tagant välja, nii et kõik teda nägid.

Miseria köhatas korraks ning irvitas, kuuldes Evannat.
Asi hakkas vist talle kohale jõudma.
Narnia, maa kus loomad oskavad rääkida ja neil on vist omad kombed.
Nad ei usalda meid, inimesi ja nad on natuke imelikud, mõtles tüdruk. Ta viis pilgu kenataurile, kes just rääkis, et ongi koguaeg närviline. "Ahh, ole nüüd, sa pead asja kergelt võtma. Lihtsalt stress,'' muigas Miseria ja vaatas siis kiiresti mujale. Oli ilmunud veel üks kenataur.

"Ära muretse,ega me siin mingid mõrvarid pole,närvilised oleme me kõik aegajalt."Aanyle meeldisid need tüdrukud,inimesi polnud siin just kuigi tihti näha.

"Mulle lihtsalt ei meeldi isikud, kellele räägid kõik ette ära ja siis ikka midagi aru ei saa," ütles Haliena ning noogutas kentaurile, kes just välja ilmus.

"Ma võin kivi või käbi appi võtta," lausus Hawk ja ta hääles oli tunda muiet. Kuigi see ei ole ültse nii huvitav kui seda on ette teada," arutles ta edasi. "Kui meie maailm sulle nii imelik tundub, milline siis teie oma on?"

Haliena vaatas Hawki tähelepanelikult. Linnu küsimus oli päris normaalne. "Sa polegi nii loll nagu ma arvasin," ütles ta siis lõbustatult.

OT: Vabandust sõnakasutuse pärast

Miseria vaatas hoolikalt kotkast. Ilmselt polnud too tõesti niisugune nagu alguses paistis - tavalise kõneleva linnuna. Üldiselt oli kõikide loomade esmamulje selline olnud.
Viimaks ta ohkas.
"Meie maailm on teie omast erinev, väga erinev.'' Ütles ta kuivalt.
"Meie maailmas on autod, majad, koolid ja -'' ta pilk libises ettevaatlikult kõikidele loomadele. " meil puuduvad rääkivad loomad,'' sõnas ta ülima ettevaatlikusega, lastes peal norgu vajuda.

"Misasjad on autod?" uuris Dorian, kes muutus uudishimulikuks.

"Kindlasti pole teil ka kentaure."Märkis Aany.

Tütarlapse pilk libises veidrale loomale ning nagu ta hiljem mõistis, oli tegu kenatauriga. Järgmisena sasis ta enda musti juukseid, helehallid silmad puurimas lumist maapinda. Kuidas neile seletada? mõtiskles ta huult närides.
"Noh, autod on sellised masinad, mis suudavad inimesi paigast paika vedada, aga inimesed peavad neid ise juhtima ja maksma kütusekulud,'' seletas ta. Ta ei teadnud, kas loomad saavad temast aru, kuid nüüd ta lootis seda.

Evanna naeris.
"Igatahes, kui teie meie maailma juhtuksite, jääksite esimese viie minutiga auto alla, enne kui midagi üldse küsida jõuate.Nii et ärge olge meie vastu nii karmid. Võõra maailmaga on raske harjuda."