Rollimäng "Hunt-kiskja"

"Ta meeldib teie klassi tüdrukutele? ja see tüüp kutsus su välja?
kas ta meeldib sulle? see Jangr on minuarust natuke kahtlane," oli Sheila täiesti hämmastuses ning tõusis liiga kiiresti istukile ja ta pea hakkas jälle ringi käima. Ta mõtles hetkeks Ryanist käimas oma õe vanuse tüdrukuga ja kuidas Hazlacee on Jangriga koos. Ta muigas sest see tundus nii imelik, kuigi oli ka imelik mõelda et ta oli täna, ainult mõned tunnid tagasi kellegi mõrvanud, samas ka kellegi elu päästnud.

“Jaa, aga ta ei meeldi mulle. Kuigi ma lähen vist ikkagi. Nii. Kas sa saad nüüd liigutada? Mul hakkab siin imelik varsti. Noh… Tegelikult me võiks linnapeale minna,” tegi Hazlacee ettepaneku.

Olgu. Mul on parem, aga linnapeale? igastahes ma tahaks ennem midagi süüa ja riided ära vahetada, siis võib," ütles Sheila õele naeratades. Ta muutus püsti tõustes pantriks ja hüppas kaljurahnudest ettevaatlikult üles.

"Ei, shoppama ja restorani!" tegi Hazlacee ettepaneku. Ta ronis samuti hundina kaljule. PEale seda lasi ta kuuldavale ulu.

Jinx kõndis rikamate linnaosas ringi oodates kedagi kelle rahapealt kõht täis saada. Ja seal ta oligi ideaalne ohver. Mehe taskust paistis tume nahast rahakott. Jinx kõndis kiiresti ja nähtavalt hajameelselt. Meees hakkas just autosse istuma kui Jinx taga kokku põrkas. Kiiresti libises ta käsi mehe tasku, et kätte saada rahakott, rahakotist libistas Jinx välja raha ja lasi siis rahakotil kukkuda.
"Vabandust," pomises Jinx ja läks edasi. Ta surus raha teksade tasku ja üritas normaalsel tempol edasi kõndida. Ta oleks soovinud joosta. Jinx võpatas kui keegi tal õlast haaras.

Linna ligiduses muutus Hazlacee inimeseks. Ta tundis hirmu. Peagi märkas ta inimest, kes liikus autost eemale, kuid kelle õlast kinni veti. Ta hiilis lähemale.

Sheila jooksis õele järgi ning jäi ta kõrval seisma.
"No tõesti, ise kutsud poodidesse ja siis ei või kaks minutit oodata kuni ma riideid vahetan," pomises ta pahaselt.
"Misasja sa hiilid," küsis Sheila äkitselt Hazlaceelt kui ta nägi et õde paelub hoopis midagi muud.

"Vaata!" Hazlacee osutas eemal olevatele veidratele kujudele. "See on... imelik."

"Mida, kas ta varastas?" küsis ta Hazlaceele kõrva sosistades. Sheila kuulis kuidas ta kõht vaikselt korises ning muigas selle peale.
"Kuule, mul on süüa vaja, ma loodan et me siin kaua ei passi, teeme midagi juba," Jonnis ta õele ikka veel sosistades.

“Ei, ma tahan vaadata mis saab,” teatas Hazlacee kangekaelselt. Ta asetas taskust võetud kilekoti maha ja istus selle peale. Silmad pärani vahtis ta naist ja tema vangistajat.

"No olgu," vastas Sheila pahuralt Hazlaceele ning istus ka kilekoti äärepeale. Ta jõllitas pingsalt sama mida õdegi.

Jinx pööras pead ja vaatasnäkku mehele kelle rahakoti arvelt ta oli lootnud söönuks saada. Ta vaatas tollele otsa ja küsis siis:
"Vabandust, mida te soovite?" Nüüd sai ta meest paremini vaadata ja oli näha, et too oli noor ja ilusas ülikonnas, kuid mina võis ta tahta Jinxist? Noormees vaatas Jinxile ootavalt silma, ilusad silmad, mõtles Jinx, kui mees rääkima hakkas:
"Te unustasite selle," ütles mees ja hoidis äkitselt sõrmede vahel 10 dollarit. Jinx'il vajus suu lahti kui ta jõllitas noormeest.
"Ma ei unustanud midagi," sõnas Jinx ja vabastas ennast mehe haardest.
"Olgu siis," pomises mees vaikselt ja läks auto poole. Nüüd järgis Jinx oma instinkte ja kiirustas minema ise juureldes selle üle kui hale naljakas see olukord tundus. Kiirustades oleks ta äärepealt kokku põrganud kahe noorukiga, kuid seda siiski ei juhtunud. Ta läks kõrvaltänavat mööda suure restorani poole lõpetades joooksmise restoraani nähes.

Noh, kas me nüüd võime sööma minna palun," Ütles Sheila Hazlaceele järjekordset kõhukorinat tundes.
"Muide, ma tean siin väga lähedal ühte korralikku restorani, me võiks sinna minna, sa ju tead kui vihaseks ma tühja kõhuga saan," lausus ta veel ning hakkas juba restorani poole kõndima.

“Olgu!” Hazlacee jooksis, kilekott näpu otsas, õele järele. Samal ajal koukis ta taskust välja rahakoti ja silmitses seal sisalduvaid dollareid.
“Kas sul raha on? Mul on 20 dollarit, aga söögi peale ma seda küll eriti hea meelega ei kulutaks…”

"Jap, ikka on," ütles ta pükste tagataskust raha otsides ning rahatähti üle lugedes.
"Mul on mõned kümnekad ja üks sajadollarine," lausus ta raha taskusse tagasi libistades.
"Näed, seal see ongi," ütles ta umbes sajameetri kaugusel olevale majakesele osutades.

“Vaata, see naine läks ka sinna!” pomises Hazlacee . Ta jalutas kiirel sammul edasi. Siis aga puges ta kiiresti õe selja taha.

No oled sa alles titt, ära peida end see tundub kahtlane," ütles Sheila õele ning jäi käed puusas seisma.

“Jangr tuleb!” kiljatas Hazlacee vaikselt, kuid oli juba hilja-poiss oli neid märganud.
“Tere, Hazlacee!”
“Hei, Jangr, mida sina siin teed?”

"Ougaad," pomises Sheila vaikselt.
"Tegelikult on meil kiire," ütles Sheila ning hakkas Hazlaceed vkäest tõmmates edasi liikuma.

“Ma elan siin.” Poiss osutas ühele kenale, suurele ja kallile majale. Hazlacee teadis, et majas on bassein ja luksuslik miniSPA koos kodukinoga, aga ta ei teadnud, et Jangr seal elab.
“Kas ma võin teile lõuna välja teha?” küsis poiss.

"Midaa?" Sheila jäi suu ammuli poissi jõllitama.
"Vabandust, aga ma teeksin endale ise ühe lõuna välja," ütles ta natuke ülbelt Jangrile vastu ning pööras näo ära.

“Kui sa tahad, võid sa mulle välja teha,” teatas Hazlacee poisile silma vaadates. Jangr oli silmnähtavalt rõõmus. Poiss võttis tal käest kinni ja juhatas ta sisse.

"No tore," karjus Sheila üle tänava. Nähes et lähedal olevad inimesed teda vaatavad kõndis ta ka ise kiiresti restorani, ning istus kõige kaugemale lauda uksest.

“Eeee… mis su õel viga on?” päris Jangr.
“Ah, kust mina tean?” Hazlacee asus menüüd uurima.

Sheila tellis endale prae ja mahla, ning sõi vaikides. Ta sobras taskutes ning telefoni leides saatis ta Hazlaceele sõnumi, sest ta ei tahtnud õe ja Jangr juurde minna. Ta toksis kiirelt sõnumisse: "Ma lähen poodidesse, jääd veel siia võid tuled kaasa? PS. ära Teda kaasa kutsu."

Tellinud maitsva pastaroa ja selle nahka pistnud, kuulis Hazlacee, et ta telefon helises. Lugenud saabunud sõnumi läbi, noogutas ta aeglaselt ja pani telefoni kotti.
“Kes see oli?” uuris Jangr.
“Ah, mu poiss, ma pean nüüd minema,” valetas Hazlacee kiiresti ja võttis oma asjad.
“Aitäh lõuna eest.” Tüdruk tõttas minema.

Sheila tõusis püsti ja liikus otse uksest välja.
"Väga hea et sa tulid, ma poleksgi üksi viitsind poodidesse minna," ütles ta rõõmsalt kui ta Hazlaceed nägi ning talle järele jõudis.

Hazlacee vaatas korraks tagasi ja nägi poisi löödud nägu.
“Ouch, vaata mis nägu tal on!” Hazlacee näitas poisi poole.

Ta pööras ümber ning vaatas Jangri poole.
"Ougaad, mis sa talle ütlesid," ütles Sheila naerukrampides olles.

“Et ma pean oma boyfriendiga minema kuhugi.” Hazlacee naeratas laialt. “Oi ma saan peksa.”

"Oojaaa, sa saad peksa, aga tule lähme edasi, ta hakab ka välja tulema," lausus Sheila ikka veel naerdes. "Aga kuhu poodi me minna võiks, võibolla mingisse firmapoodi, sest isal on ju seal tööl firmasünnipäev ja kuna ta on mingi tähtis nina seal peame meie ka sinna minema, niiet meil on pidulikku kleiti vaja, kohutav," rääkis Sheila kiiresti edasi kõndides.

“Okei, kuhu?” Hazlacee kirtsutas nina. Talle ei meeldinud need igavad firmapeod.
“Hobune ja peab firmapidu, hahaa, naerukoht.”

"No lähme sinna FashionStreedile või kuidas seda nimetati, seal kõik firmapoed koos ju, väga lihtne, igastahes, ma pean papsile helistama ja raha küsima ja takso kutsuma, okei alustame taksost," oli Sheila elevil ning urgitses mobla taskust välja et takso kutsuda.

Ta istus ühe restorani varjatuima laua tagaja sõi oma tellitud praadi. Ta tõstis klaaasi veiniga suu juurde kui pidi äärepealt lämbuma hakkama. Einoh tõesti? Mõtles ta asetas klaasi lauale ja üritas märkamatuina näida. See ei õnnestunud. Ta nägi läbi ripsmete kuidas mehe sammud temasuunas tulid. Hetkeks pilgu üle saali visates ta nägi miks, kõik kohad olid hõivatud, ainuke vabade kohtadega laud oli jinxil. Metsa, mõtles Jinx kuid jätkas söömist.
"Vabandage," kõlas madal meeshääl ja Jinx tõstis pilgu, etnäha inimest kellelt ta oli paarsada dollarit näpanud. Tore tõesti, mõtles ta vaadates mehele ootavalt otsa.
"Kas ma võiks teie lauda tulla?" Sa veel küsid? Arvatavasti üks rikamaid inimesi linnas, kui järelduda lipiseva ettekandja seisukohalt.
2Loomulikult," vastas Jinx meeldival häälel ja jätkas söömist.

Hazlacee, oota!“ hüüdis hääl nende selja tagant.
„Kes su poiss on?“ Hääl kuulus Jangr’ile.
Hazlacee võlus näole pisarad ja keeras end näoga rääkija suunas.
„Ta jättis mu just maha,“ teeskles tüdruk töinamist.

Sheila üritas Hazlacee kõrval naeru maha suruda, kuigi see ei õnnestunud hästi.
"Palun mine ära tal ei ole praegu kõigeparem nagu sa näed," ütles ta pilkavalt poisile ning hakkas tüdrukut käevarrest edasi tõmbama.

„Huh, aitäh,“ tänas Hazlacee õde, kui too oli ta poisi käest päästnud.
„Kas sa tahad kleiti osta? Või midagi muud? Ma ostasn vist ikkagi mingi seeliku.“

"Muidugi ma tahan kleiti, igastahes takso on kohal," ütles Sheila rõõmsalt ning liikus takso poole. Autosse istuma hakates kuulis ta läbilõikavat kiljatust. Pead pöörates nägi ta naist mitmekordse maja katuselt alla kukkumas. Naine lendas vastu kõva maapinda täpselt Sheila kõrvale, kes vaatas teda suu ammuli suutmata ennast ehmatusest liigutada. Natukese ajapärast äratas kiirabisireen ta üles.
"Hazlacee, ma arvan et meil on aeg eest ära minna, tule juba," ütles ta kiirelt ja ehmunult taksosse istudes.

“Oota, misasi see oli?” Hazlacee ronis ehmunult autosse.
“Sinna… FazhionStreetile paluks.”

Kuhu poodi me kõigepealt läheme," ütles Sheila rahulikult, sest ta ei osanud õele vastata.

"Ma võtan selle kleidi, see on nii ilus," ütlesin end Chaneli poes peegli ees keerutades. "Ma loodan et isa on nõus mulle nii palju raha andma, kingi ja jakki on ju ka vaja," laususin endamisi kleidi hinnasilti vaadates.

Saskia sisises vihaselt, midagi oli nässu läinud. Ta oli muundumas deemoniks.
"Deem!" Karjus ta vaikselt.

Mees tellis päeva prae ja kõrvale punast veini, head veini, pidi Jinx märkima. Ta tõstis hetkeks pilgu, et harjumusest kontrollida ruumi. Ta märkas, et mees silmitses teda sellal kui ta sööki ootas. Jinx ei teinud sellest välja ja vaatas väljuvaid inimesi. Ta võttis lonksu oma klaasist ja nüüd ei saanud ta mehe pilku vältida. Ta vaatas talle hetkeks otsa ja võttis veel lonksu enne kui jätkas söömist. Ta oli oma taldrikul eraldanud salati ja juurviljad lihast ja kartulist. Sellal kui ta omale tüki liha lõikas tõi lipitseja mehele tolle prae, vein oli varem kohale toodud. Kui kelner hakkas täitma Jinxi pooleldi tühja klaasi peatas Jinx teda. Mees hakkas madalal häälel rääkima:
-"Minu kulul."
Jinx vaatas mehele silma justkui oleks too sinise nahatooni kümne silma ja kuue käega, enne kui sõnas:
-"Ma ei joo."
Jinxi meelehärmiks mees naeris. Kelner lahkus laua juurest, et teenindada teisi.
-"Tõesti? Teie ees seisab pooleldi joodud pokaal veini. Kuidas viia seda kokku teie väitega, et te ei joo?" mehe küsimus oli ooamatu kuid Jinx vastas siiski kiiresti ja peidetud trotsiga hääles.
-"Ma ei joo palju," ütles ta uuesti rõhutades sõna palju.
-"Kahju, ma t tõesti lootsin, et te liitute minuga,preili...?" Jinx pidi vaeva nägema selleks, et ta suu lahti ei vajuks. Mis kuradi ajastust too pärit oli? [Arvestades, et Jinx kasvasenamuse oma elust tänaval ja ilma korraliku hooleta ei teadnud ta palju elementaarsest viisakusest.]
-"Jinx," vastas ta mehele.
-"Mina olen Marcus," Sõnas Marc' otsekui vastuseks Jinxile. Jinx kastis tüki liha kastmesse ja sõi selle siis ära lastes jälle pilgul rännata üle ruumi. Marc' oli seda märganud.
-"Ootad kedagi?" küsis too.
-"Ei, harjumus." Siis märkas Jinx, et mees polnud oma sööki veel puutunudki.
-"Kas ma häirin teie söömist?" Küsis ta Marcuselt.
-"Ei ja kui ma ei eksi siis ma alustasin seda vestlust," lausuti vastuseks.
-"Vestlust? Vaevalt saab seda nimetada vestluseks," sõnas Jinx lõpetades söömise.
-"Lahkute?"
-"Jah, head isu," ütles Jinx ja kutsus kelneri arvega. Maksnud arve ja jätnud väikese jootraha kelnerile ta lahkus restoraanist, noogutades hüvastijätuks oma lauakaaslasele.
***
Siin elavad küll mingid imelikud, mõtles Jinx restoranist vlja astudes. Harjumusest vaatas ta kiiresti ringi ja hakkas mööda suvalist kõrvaltänavat edasi kõndima.