Ühe Tüdruku Lugu

See lugu räägib ühest Eesti tüdrukust, kes rändab kaugele India internaatkooli. Kuigi esmapilgul nii ei paista, on see siiski HP-ga seotud. See Hp tuleb välja järgmistes peatükkides. Ja esimese peatüki ma kirjutasin natuke W.I.T.C.H.-ist maha

1. osa
Kati Hunt oli esimest päeva uues koolis. Ta oli rännanud sadu miile ja rohkemgi. Rännanud kodust Eestist kaugele India internaatkooli. Asi, mis Katit siin pahandas, oli see, et ta pidi oma nime inglispäraseks muutma. Nüüd oli ta Katie Wolf. Kati jooksis koridori. Ta oli äratuskella liiga hiliseks pannud ja oli hiljaks jäämas. Neetud äratuskell! Tema süü, kui hiljaks jään. Ma kuulen juba õpetaja sõnu - "Kehv algus, preili Wolf."
Kati põrkas teise tüdrukuga kokku.
"Tere!"
"Tere." vastas Kati oma igivigases inglise keeles.
"Kas ka uus? Mina ka. Ma tulin eile, olin täielikult pead kaotamas. Muide, mina olen Nelly."
Kati naeratas, kuni märkas midagi. Nelly kotil oli märk "7.a ruulib, 7.b söögu muru.". TAL OLI KA! Ja Kati käis b - klassis.
"Kuule, kohe näha et sa b - kas oled. Ära muretse. Ma nii ei arva. Meie popid käskisid panna. Nad teevad su elu põrguks, kui sa nende käsku ei täida.""Tore. Mina olen Katie." vastas Kati. "Lähme pärast kooli koos?"
Nelly noogutas.
"MIDA TEIE TÜDRUKUD VEEL SIIN TEETE?!" kajas hääl.
"Oih. Tere, proua direktor." ütles Nelly.
"Marss klassi, preili Color. Ja kes TEIE olete?" küsis direktriss trepist alla tulles.
"Eeee. Mina olen Katie Wolf... ja... ma olen vist eksinud."
"Kehv algus, preili Wolf."

Algus küll väga palju ei ütle, aga minumeelest hea jutt.

Mulle meeldib see "Kehv algus Prailli Wolf" .

libahunt kirjutas:

"Tere!"
"Tere." vastas Kati oma igivigases inglise keeles.

Hmmmmmm... Mule meeldib näidata oma osavust eestikeeles EESTALSE VASTU!

Kirjutan lõigu uuesti õigesti :
"Tere!"
"Tere," vastas Kati oma igivigases inglise keeles.

Koma, mitte punkt.

See oli ainult et midagi öelda! Lahe jutt, eriti viimane lause .

Mulle ka, ja see, et ta seda ette aimas.

Ma ütlesingi et sellepärast et see oli täppipealt sama lause. Mul on õega sama, ta ütles et ta tahab emale öelda et sai kaks viit, ja siis ta ütles : ei ta nagunii ütleb "Ja füüsika" ja siis kui ta seda ütles, siis ültes ema seda . Tulid naerukrambid.

Lahee.

Aitäh. Muide, siin maaailmas on kõik nii, et muinasjutud ärkavad ellu. Ja W.I.T.C.H. on olemas ajakirjana.

2. osa

TIRRRRRRRRRRRRR!!! Kati kõmpis uksest välja.
"Nõõõmeee!" pomises ta.
"Mis on nõme?"
Kati põrkas tagasi. "Ah, sina." ütles ta Nellyt nähes.
"See päev oli nõme."
Nelly itsitas. "Hmm. Minu meelest küll mitte." vastas ta. Nad läksid koos aiaservas olevate tubamajade poole. Nimelt polnud see just kõige rohkem internaadi moodi. Kooliaia servas olid majad, igas majas kümme tuba, igas toas kaks-kolm õpilast.
"Kus sa oled? Mina olen seitse-seitse ja olen seni üksi olnud."
"Hei," lõi Kati nägu särama, "mina ka!"
"Lahe." Nelly naeris. Nad jõudsid majja. Enne uksest sisse minemist peatus Nelly.
"Katie... ole ettevaatlik. Siin majas, number kolmes on üks lollakas, ta narrib ja kiusab teisi kogu aeg. Tema nimi on Torleil, Saksamaalt. Panime talle W.I.T.C.H.-i järgi hüüdnimeks Uriah. Ja ta valib omale sihtmärgiks alati uued. Nii et sa oled ohus."
Kati noogutas. "Olen ettevaatlik."

ma tean W.I.T.C.H-i, aga mind see ei huvita. Aga lahe jutt.

Eiiii. Ma mõtlesin et kui muinasjutud ellu ärkavad siis W.I.T.C.H. jäääb ainult ajakirjaks.

Ise olen W.I.T.C.H-i raamat koomiksit lugenud. Nats sarnane tõesti. Mulle meeldib su järju.

Jah, see on lahe jutt. Palun kirjuta kiiresti edasi!

Mulle ka meeldib.

Aga mina ei kannata järjejuttusid, mis väga aeglaselt juurde tulevad. Ma tahan lugeda, ja kiiresti!

Harry Potter kirjutas:

Aga mina ei kannata järjejuttusid, mis väga aeglaselt juurde tulevad. Ma tahan lugeda, ja kiiresti!

Sama siin . Marss kirjutama või sind visatakse foorumist välja põhjus:Mängib kasutajate närvidega

Jah, meie närvid ütlevad juba üles.

ÜKS KAKS ÜKS KAKS! KIIREMINI!

Prrrrr... Ruttu!

Täitsa lahe jutt.

on jah Witchi pealt,seal oli ka see "Kehv algus,preili Wolf(seal oli Vandom)aga muidu on lahe,ootan juba järgmist osa

Teate, ainult veidi veel. Kas täna õhtul või homme hommikul tuleb uus osa.

Jess. Ma loen kindlasti!

Ma kaa.

Tee kiiremini! See ei ole ju raske kirjutada paar rida, need osad on ju nii lühikesed.

Ohjeerum ohjeerum. Juba saate! Aga ma pean ju need välja ka mõtlema! Ja pean koolis käima ja mida kõoke veel.

3. osa

"Ah aitab! Tule! Ma näitan sulle midagi!" hüüdis Nelly ja tiris Kati uksest sisse. Seal aga jäi ta sesma. Kati lipsas edasi ja sattus vastamisi ühe üsna kiusaja välimusega poisiga, keda Nelly altkulmu põrnitses.
"No tere, Värvipott!"
"Mis sa tahad, U r i a h ?"
Torleil irvitas. "Midagi."
Kati vaatas poissi. Tollel olid tugevalt turris tumepruunid juuksed, külmad hallid silmad ja ohtralt vistrikke. Ta selja taga seisid kambajõmmid, üks väga paks ja teine kõrend.
"Ja kes s e e veel on?"
"Pole sinu asi." nähvas Nelly ja tiris Katit käest. "Lähme."
Kati läks toauksest sisse.
"See Torleil on igavene molkus. Ei jäta kunagi järele. Ja uusi ikka kiusab. Praegu oleme meie tal tule all. Ära tast lihtsalt välja tee."
Kati naeris. "Ja-jah. Mis see oli, mida sa näidata tahtsid?"
"Oh mind küll! See Torleil ajab kõik mõtted sassi!" Nelly võttis kapist ilusa kleidi.
"Tantsuõhtuks. Milline sul on?"
Kati niheles. "Polegi. Ma ei teadnud et tuleb."
"Ära muretse, me teeme koos."
Kati naeratas. "Mis tantsuõhtu see on?"
"Nime pole. Alguses on nii, et kõik kogunevad Saja Purskkaevu aeda. Poisid kutsuvad tüdrukuid nimepidi. Kui tüdruk vastab, saab neist paar. See on praktiliselt nagu kosimine."
Kati jahmus. "Osaa!"
Nelly itsitas ja pistis järsku india keeles patrama.
"Ohoh! Pea kinni!" hüüdis Kati. Nelly naeratas. "Vabandust. Kui ma närvi lähen siis hakkan india keeles rääkima."
"Sa ei näe indialase moodi välja."
"Ma olen pooleldi indialane. Ema on Ameerikast."
Kati naeratas. "Ma olen ka poolik. Ema on eestlane ja isa sakslane."
"Mis maa see Eesti veel on?" uuris Nelly.
"Sa ei tea? Okei. Kas sul kaarti on?"
Nelly võttis kapist kaardi. Kati näitas oma kodu peale.
"Näe, Eesti on siin. See on tilluke, aga tugev maa. Venemaa tagasi löönud. Vabariik, valitseja on president."
Nelly oli hämmastunud. "Venemaa? Nii suur ju! Ja Eesti lõi selle tagasi? Ohsaa!"
Kati naeris ja jutustas Eestist edasi.

Lahe.

Kirjuta pliis edasi!

Kirjutan-kirjutan. Väheke tuleb oodata. Ma pean mõtlema, mida kirjutada.

Nädala vahetus on, kirjuta kiiresti kaks osa!

Nii et sul polegi mõtet, niisama kirjutad?

Lahe jutt.

Lahe jah, aga ma ei kannata, kui järge ei tule

Ma ka mitte.Ma kirjutan juba edasi XD (nali)

Okei. Las ta kirjutab oma tempoga.

Uus peaks tulema kõige hiljemalt kolmapäeval, varemalt esmaspäeval.

Lahedad jutud, kuigi pole indialased vaid hindud.

Ei ole. On Ameerika põliselanikud.

See ka ei ole. Pigem hindud. Ameerika põliselanikud on indiaanlased. Indias on indialased.

Hindud on õigem. Aga indialased võib (minumeelest) ka öelda. Ma ei tea.

Indiaanlased on Ameerika põlisrahvas OO

On jah vot OO
Seekord tuleb lühem osa, ma ei viitsi kirjutada.

4. osa

"Lahe maa ikka." imestas Nelly. Kati naeris.
"Jah, aga kool pole teps mitte nii lahe."
"Mis koolis sa käid? Või käisid enne siiatulekut."
"Tartu Raatuse Gümnas."
"Tartus? Ülikoolilinnas?"
"Jah." ütles Kati ja keeras mõtlikult ühe pika oranžikaspunase juuksesalgu ümber sõrme.
"Kuule, lähme välja," ütles Nelly äkitselt. "ma tahan sulle Saja Purskkaevu aeda näidata!"
Kati lipsas uksest välja. "Sina oled kull!"
Nelly lõkerdas naerda ja joooksis sõbrannale järele.

Ma ei öelnudki indiaanlased, vaid indialased. Seal on vahe sees OO

Ma tean OO ma ütlesin Mutsule OO

Aa. Ma lugesin indiaanlased OO .

Okei siis. Ja mis OO?

Ma ei viitsinud OO smaili kirjutada. Kirjutasin OO .

Mis see OO smail on?

Vist see: O.o või o.O

Okei. Suva siinpool.

5. osa

Nelly ei saanud Katit tükk aega kätte.
"Tule!" hõikas ta. Kati põikas eest ära ja suundus pargivärava poole. Nad jäid seisma. Nelly ronis pingi peale ja vaatas üle heki.
"Näe. Purskkaevud. Keegi ei tea, kui palju neid on. Väga paljud on lugenud ja enamus on saanud saja kanti, mõned aga tuhat. Uriah rääkis, et neid on sama palju kui taevas tähti, mida ma küll eriti ei usu."
"Lahe." tunnistas Kati. Nelly ronis pingilt maha.
"Kell on pool viis. Tule, me peame sisse sööma minema."
Kati järgnes sõbrannale, olles ise sügaval mõtteis. Mingid hääled vaidlesid ta peas.
Aga kui ongi sama palju kui taevas tähti?
Ei usu.
On küll.
Kas sa oled üle lugenud või?
Ei. Aga olen kindel.
See pole ju võimalik!
On küll!
Ah jätke järele!
Kati raputas pead. Jätke järele! See on nõme! Märkamatult oli ta juba koolimajja jõudnud.
"Lauad on ära jagunenud. On poppide laud, on rikaste laud, on teatriringi laud, male-, anime- ja raamaturingide lauad, mõned muud veel, nohikute laud ja laud, kus ma seni üksi olen istunud." seletas Nelly. Kati istus Nelly kõrvale.
"Öäk. Ma vihkan bolognese kastet."
"Ma ka."
"Midagi pole teha. Järele jätta ei tohi."
Kati ohkas ja sonkis taldrikus. Hääled patrasid jälle.
Bolognese kaste? Ööööök.
Mulle küll meeldib.
Sulle jah, aga meile mitte.
Jätke järele! Ma lähen hulluks! karjus Kati häältele.
Sa oled juba hull. Muidu sa ei kuuleks hääli. pistis üks häältest vahele.