Ardamirieli rollimäng!

Miseria vaatas Kidaiat segadusse aetud ilmega ja järgnes talle.

Kida ainuke mõte hetkel mis tal peas keerles oli leida kivi ja joosta sellest neetud koopast kus see ja teine. Ta vaatas suurtesilmadega teiste poole ja anuvalt pomises ta: "Lähme ära."

Miseria tõusis püsti, vaadates Kidaia poole. ,,Me ei saa seda nii lihtsalt tegemata jätta, Kida,'' ütles ta läbitungival sosinal, silmad pimeduses säramas. ,,Ja sa oled hirmul - me kõik oleme, lihtsalt, me ei saa enam tagasi astuda. Me jõudsime selleks liiga kaugele,'' ütles ta vaikselt.

" Ma ei mõtle, et me ilma kivita ära lähme." Kida krimpsutas nägu ja vaatas Miseria poole. "Aga niisama siin passides ei leia me seda kunagi ülesse. Mida kauem mee ootame seda väiksem on võimalus kivi leida ja ellu jääda. Ta teab, et me seda otsime. Kui me veel ootame võime samahästi end kohe oksa tõmmata." Ta vaatas murelikul ilmel teiste poole. Kida ei kartnud surra aga ta teadis, et kui nad ebaõnnestuvad ei tule see just kergelt. "Me peame selle kivi üles otsima nii ruttu kui võimalik, me ei saa niisama passida ja oodata kuni see ise meie juurde jalutab." Ta kortsutas kulmu ja silmitses ikka veel teisi.

Miseria kortsutas pahaselt kulmi, kuid noogutas. Malibrae vastu viha kasvas temas üha rohkem. ,,Kui me Selle tola ülesse leiame, siis murran ma tal kaela kahe korra,'' ütles ta hambad kokku surudes.

Miseria võpatas Malibrae nime kuuldes ja tundis kohe kedagi enda meeltesse sisenevat. Hambaid kiristades astus ta tollele vastu.

"Ta on hull. Sõna otseses mõttes," pomises Freia mõttes. "Me peame kivi üles leidma. Kohe."

"Ta tuleb! Ta just ütles seda!" hüüatas Miseria ja vaatas ringi, nagu arvaks, et Malibrae astub kohe kusagilt välja.

Miseria vaatas nimekaimu poole, silmad sädemeid pildumas. ,,Proovigu ta ainult,'' sisistas ta vihaselt, surudes käe enda mõõgapideme ümber. ,,Malibrae võiks enda "troonil'' ära kärvata!'' ütles ta hoolikalt rõhutades sõna troon.

Miseria itsitas ja siis ütles Malibraele, too parem võiks mitte välja ilmuda.

OT: Hakkame nüüd liikuma kaua mina siin lolli mängin?

"Noh näete nüüd, hakkame juba minema. Ja seda kivi otsima." ta tegi mossis näo ja põrnitses teisi.

Miseria nõustus Kidaiaga ja käskis kõigil edasi astuma hakata.

Miseria noogutas ja läks Kida ja nimekaimu-Miseria juurde. ,,Kida, ehk soovid sa mõnda relva? Mul on nuge.. või sa eelistad vibu?'' küsis ta alahuult hammustades.

"Tegelikult pole vahet ma saan mõlemaga piisavalt hästi hakkama." Kida tegi krimassi.

Miseria pani käe mugavalt mõõga otsale, kui jutt relvadele läks. "Kas lähme nüüd, või ootame veel meie sõbrakesi külalisi? Või... Soovite Malibraed oodata?" küsis ta veidikene läbematult. Kohe hammustas ta huulde, kuna tundis taas meeltes kellegi kallaletungi.

"Kui keegi teda näeb, sülitagu minupoolt talle näkku." Kida "häälest" oli kuulda vaikset urinat.

Miseria naeratas ja ütles: "Kui seda meelte teel teha saaks, siis ma teeks seda praegu." Malibra ründas ikka tema meelte kaitsebarjääri.

Miseria vaatas Tumehaldjas-Miseriale otsa. See olukord tegi asja naljakaks. Ta muigas korraks kergelt ja noogutas. ,,Niiet sa siis räägid temaga mõtete kaudu?'' küsis ta huulde hammustades.

"Ei... Ta... Ründab... Mu meeli... Me... Olime kunagi... Head... Sõbrad..." vastas Miseria vaevaliselt ja tugevdas barjääri ning hetke pärast asus ise Malibrae meeltele kallaletungile.

Ayanna jälgis kahtlevalt tumehaldjas-Miseriat. Kas too suhtles siis Malibraega? ta surus alla mõtte Tumehaldjas, pealegi. See polnud peamine. Kuid jah, haldjas oli suhteliselt kindel, et hetkel rünnatakse tumehaldja meeli, mis tähendas, et Malibraega neil kuigi sooje suhteid polnud.
Mõtiskluse katkestas mure tumehaldja pärast. Malibrae pidi olema ju hämmastavalt tugev, kui juba tema Ar'zakidki kaitsebarjääridest läbi murdsid. See paljastaks jällegi kõik nende saladused.
Ta astus kõhklevalt tumehaldja kõrvale ning puudutas kergelt ta õlga, andes talle omalt poolt jõudu.

Miseria naeratas hetkeks Ayannale ja mõtles mõtetes teravat nuga ja mõtlemisega hakkas ta sellega Malibrae meeli peksma. Malibrae tõmbus hetkeks tagasi ja alustas uut rünnakut. Miseria kortsutas kulmu ja tugevdas tõket.

OT: Äkki liiguks jälle natuke edasi? Kaua me ühes hetkes seisame? Ma ka ei taha üksi see napakas olla kes mingil moel üritab teisi liikuma sundida.

Kidaia istus lootusetust tundes maha ja jäi ootama. Noh... Malibrae juba isiklikult asja kallal. Huvitav millal meil külalisi on oodata?

OT: Jaah, liigume!

OT: Noh, ütle siis, et meie Malibrae tõmbus tagasi. Kuidas sa niiviisi liigud?

OT: Ega ta tema keha kinni ei hoia

OT: Ohoh, mis uudis. Meelterünnak on piisav, et sind füüsiliselt samuti ära kurnata. Muidugi, sa võiksid ju kõndida, aga see oleks sulle liiga raske. Me ootaksime ära.

OT: Hah, aga kuidas soovid.

Hetkeks oli rünnaks lõppenud. Miseria ohkas vabanenult kuid asus jälle kaitsesse, kui uuesti rünnati. See kestis mõned minutid ja tüdruk tundis, et Malibrae hakkab väsima, kuna ta pidi palju tegema sel ajal ka füüsiliselt. Miseria naeratas kõigile ja ütles, et nüüd võib edasi minna.

Evanna võttis käe ettevaatlikult Miseria õlalt ära.
"Ole ettevaatlik," ütles ta vaikselt, peaaegu sosinal.
Ta oli kogu aja kummaliselt mõtlik ja vaikne.

Miseria kortsutas kulmi ja viis pilgu korraks Evannale. ,,Oodake!'' ütles ta äkitselt kõigile. ,,Kui Malibrae ründab Tumehaldjas-Miseria meeli, siis äkki me saame talle natuke jõudu anda ... Noh, kasvõi väikese osakese, et ta suudaks ta minema tõrjuda?'' küsis ta kulmu kergitades, kuid osake temast hakkas juba kahtlustama, et Tumehaldjas võis olla ka spioon.

OT: špioon
Ei oska praegu midagi vastata

OT : Sorry, mul on vene värk ikka veel küljes.

OT: Heheee.

"Proovime" ütles Vanir, vaadates Miseriat(tumehaldjas).

OT: Ee, mida te proovite?

OT: Sulle jõu andmist vist?

OT: Like omg, lugege eelmisi postitusi ka
Evanna tegelane andis juba jõudu ja Malibrae lõpetas ründamise.

OT: See oli mõeldud ka järgnevateks rünnakuteks, Murtagh .

OT: Anyway, eri idee. Ja kas seda energiat saab talletada? Muidugi, ma andsin siinkohal teile võlukunsti alal vabad käed. (=

OT: Aa.
Talletada? Ma arvan, et see oleks tore mõte.

OT: Evanna, enda otsustada. Mina olen lihtsalt Haldjas, kes ravib, aga energiat võib üle kanda siiski. Võluväega ma kahtlen, et Miseria tegemist teha tahab. Mulle piisab sellest, et oskan mõõgavõitlust, täpset vibulaskmist ja nugadega loopimist.

OT:Sorry et vahepeal ei käinud sees. Ma ei saanud, arvuti oli katki. Teeme et ma olin kogu aeg teiega kaasas. Ma vb suren varsti ära.

OT: Aga mõtleme nüüd siis välja, kas saab talletada või mitte.

OT: Minu poolest võib. Nagu ma ütlesin, jätsin teile vabad käed.

OT: Minu meelest on see hea mõte.

OT: Heh, ja siis on kõik Kõikvõimsad.

OT: Aga võiks olla vastavalt vanusele või võimetele vms.

OT: Ja jõu andija peab tegema seda vabatahtlikult.

Amelie oli parasjagu kodunt jalga lasknud.Ta jalutas vaikselt tormi käes.Siis ta märkas koopasuud.Ta sammus selle poole.

Vihma sadas toesti palju aga Amelie suundus ikka koopa poole.

Ta oli ehmunud.Koobas oli tõesti pime.Aga ta läks siiski edasi.Siis jäi ta seisma.Mis siis kui seal on keegi!mõtles ta.Amelie otsustas magama jääda sinna lähedale ja homme astub ta koopa sisse.

Amelie oli äkitselt ärganud.Ta ei tahtnud enam seal olla.Tema peas oli ainult mõte:Ma kardan,ma kardan.Miks ma kardan?!MA KARDAN!! Amelie tõusis püsti nii ruttu kui sai ja jooksis sinna kuhu iganes tema jalad teda viivad.Enam need silmad teda ei vaevanud.Ta lihtsalt tahtis sealt ära minna.Ta ei teadnud miks aga tema mõted ütlesid talle et ta kardab.Sa kardadki ju...miks sa siis jooksed?...ütles hääleke tema peas...ära jookse,ära jookse...aga ma kardan...MA KARDAN...MA JU KARDAN...Amelie pigistas silmad kinni.äkitselt läks kõik pimedaks...MA KARDAN,MA KARDAN,ma kardan...ma kardan...Tema mõted jäid järjest vaiksemaks...

Ta oli puu otsa jooksnud.Ta tõusis ruttu püsti.Ta eriti ei mäletanud mida ta seal tegi ja vaatas ümberringi,siis märkas ta koobast.MA KARDAN...mäletas ta, kuigi ta hakkas kartlikult koopa poole suunduma.Ta sisenes koopasse.Ta sai natukene aru et see peaks läburint olema...

OT: Luli, katsu teha üks postitus korraga. =) Las keegi teine enne vastab sulle. Postitused võivad olla ka pikad, õigemini nii ongi hea. Ma hetkel tõstsin kõik su postitused ühte.

OT: Muide, miks kõik seisavad? Viime selle rollika ikka võidukalt lõpule.

Viimaks endas väsimust tundma hakates, haigutas Miseria laialt. "Olgu, kas me läheme nüüd edasi või mitte?'' Küsis ta kulmi kortsutades. Omeitigi oli mõttetu paigal püsida kui nad küik üritasid Haldjakivi kätte saada.