Ardamirieli rollimäng! (vana teema)

Kida ja fredy ronisid(lendasid) pilvest välja ja frdi raputas ennast veidi nii, et Kidaia kiljatas kartes maha lennata.

[Ma pean ju musta värvi kirjutama!]

[Ainult selle osa kus tema räägib ja kindlasti italic'us muidu kuulevad ju kõik]

[aga mis värviga ma ülejäänud teksti siis kirjutan?]

[Jätad tavaliseks]

Cal ronis ruttu kotka selga ja lendas kiiresti järele.

[Aga ma jätan selle koguaeg mustaks ja orgi keel on ka must.]

[See pole päris must. See on pruunikas. Must on selline.]

kidaia hakkas Jälgima Fredy lendamis liigutusi.

[Oh ma ei pannud tähele.]

[ikka juhtub]

Malibrae vastas "Ma tulen 500 orgiga."

[Vaat see on juba arv! Ma olen õnnelik kui keegi siin kähku püssirohu leiutaks.]

[ Mina küll ei leiuta ]

[Ma arvan et pegasus pole küll kõige parem leiutaja. Aga kotkad saaks kive alla visata. See pole küll nii tõhus kui püssiroht aga aitaks välja. Esiteks need lömastaks ja teeks takistusi. neist peab ju ümber minema.]

[kas keegi ültse teab mis sinna sisse läheb? natuke soola rohkem ma ei tea.]

[Mina ei tea. Bensiini.]

Vanir mõtles Imantost, kui talle tuli mõte Aedwiniga ühendust võtta. Ta küsis mõtetes, keskendudes Aedwinile "Aedwin, kas sa kuuled mind?" Vaikus. Siis äkki vastas vaikne hääl "Vanir..." "Aedwin, mis sinuga juhtus?" küsis Vanir paaniliselt. "Me ei osanud Malibrae jõudu hinnata. Meid varitseti, kui me Imantot piirasime. Neid oli liiga palju, ning orkidega olid ka kaasas Az'racid, nende võlurid. Nad suutsid mind alistada ja sejärel langes pool meie sõjaväest. Need, kes ellu jäid põgenesid. Ma olen vangis, ma olen kongis, kus ma oma väga kasutada ei saa. Ja peale selle ma kuulsin kahte Az,raci rääkimas Silvani haldjakivist ja seda otsima läinud rühmast. Ning et te olete Altuse mäe juures. Teie hulgas peab olema reetur..." lõpetas ta järsult, ning Vanir tundis ta valu. Vanir vaatas korra kõiki ja ütles Ayannale, Gümnastikale ja Mirdalielile mõtetes selle mida ta Aedwinilt kuulnud oli.

[Ei siis kui püssirohi leiutati polnud kellegil bensiinist aimugi]

[Ah, mina ei tea. Aga kivid oleks parem mõte. Keegi vist kotka seljas püssirohtu valmistama ei hakka.]

[Mingeid puutükke võiks ka loopida ]

[Võiks. Siis saavad natuke hüpata ka. Põlevate noolte rahel pole kah miskit viga kui see märki tabab. Ja puutükke saab ka põlema panna. Siis on kuum üle hüpata.]

(Jajah, kuid kas te seda arutelu mingis muus rollika alafoorumis ei saaks jätkata?)

[Millises?]

[seda küll, kuid ma usun, et põlevad tukid on hea mõtte]

[Jaaa... Okei kui kellegil rohkem mõtteid pole siis paluks jälle rollikasse pöörata tähelepanu.]

[Te ju mängus ei tea et ma teenin Malibraed.]

(Ei.)

Kidaia ja Fredy lendasid Ayannale ning gümnastikale lähemale ja kidaia küsis neilt "Kui kaua meil veel sinnani jõudmisega võib aega minna?"

Eliza lendas ja lendas. Ikka oli veel öö. Kuna oli juba pime siis eksis ta ära. Ta teadis vaid üht. Nimelt teadis ta seda, et ta on Roweli järve ääres. Tüdruk ei teadnud kas minna üle Roweli järve või ümber selle. Ta otsustas ümber minna. Ta lendas ja lendas. Tal oli kahju, et pidi sõbrad maha jätma ja edasi liikuma. Kuid Eliza tahtis üle kõige Dandyt näha ja ema ka. Ayanna, Mirdaliel, Gümnastika ja Clarya. Mis ma oleks ilma teieta teinud? Samal ajal rikkusin ma Dandy poole mineku ära. Ma loodan, et ta ei solvunud. Uhh, loodan, et kusagil siin lähedal elab keegi ja ma saan tema käest küsida kuhu poole minna, et jõuda Mabjeri metsa. Eliza lendas edasi kuni jõudis metsa. Ta arvas, et see mets on Mebjari mets. Hmm, kas see on nüüd Mebjari või Marynia mets. Ma aravan, et see on Marynia mets. Ma lähen uurin järele. Eliza lendas metsa järele uurima. Ta nägi seal üht pisihaldjat lendamas. Tool oli kollane võilillest kleit. Eliza lendas pisihaldjale lähemale. Eliza taipas, et too haldjas on Dandy. "Dandy, mina Eliza siin," kiljatas Eliza ja tegi Dandyle kalli. "Ma olen nii rõõmus, et sind leitsin." "Eliza, kus sa olid ma otsisin sind igalt poolt." "Ma üritasin sulle mõteteteel öelda, et läksin ära. Kas said mu sõnumi kätte?" "Mis sõnumi...?" "Sa ei saanud ilmselt seda kätte." "Aa, kas sa mõtled seda sõnumit kus sa ütlesid, et tuled varsti tagasi." "Jah, tore sa said õnneks kätte. Kas ema on väga mures?" "Muidugi on, ta nutab sellest saati kui sa kaduma läksid. Ja ma rääkisin talle sellest sõnumist. See lohutas teda pisut." "Dandy, kas keegi lohutab kodus teda ka?" "Jah, mu ema on temaga." "Okei siis. Peaksime minema hakkama." "Jah, aga kuhu poole Eliza. Me oleme eksinud või?" "Ka mina ei tea kuhu poole minna. Ma arvan, et peame teistelt küsima." "Kedagi pole siin. Pime on kah. Ma arvan, et teised magavad." "Eks lähme uurime välja." Eliza haaras Dandy käest ja nad lendasid koos kuuse latva.

[Liliana- kus sa oled? Kas Nümfi metsas või Marynia metsas? Tahaks sinuga kokku saada. ]

Kustutatud administraatori poolt.

Yewwy, su tegelane ei ole registreeritud, ei ole sobiv ja sa ei tohi sellega mängida.

Cal tõmbas ennast kokku ja sööstis Kidaiale järgi. Nii igaksjuhuks.

"Ma arvan et me täna öösel ei jõuagi kaugele. Aga üritame enne vihma võimalikult kaugele jõuda." arvas Gümnastika.

Kidaia märkas, Cal'i ja küsis. "Miks sina tuled meiega kaasa?" ja vastas ka Gümnastikale: @See oleks hea kui enne vihma jõuaks kuigi vihma käes oleks ka päris mõnus olla."

Cal kergitas kulmu ''Mind võeti siia kampa ju vastu.'' ütles ta rahulikult. Samal ajal ronis välja ta väike kass. Mitte praegu , Nipsu ! Sosistas ta kassile.

"Seda ütlesin minagi." vastas Gümnastika. "Aga teistele ei pruugi see nii mõnus olla. Varem ma armastasin vihma."

"Mina ei saaa neist aru, sina saad või?" vastas kida gümnastikale.

"Natuke." ütles Gümnastika. "Kuid mitte eriti."

Galeran jäi magama. Tüdrukul polnud aimugi, kui kaua ta magas, aga mingil hetkel ta ärkas üles. Siis ta tundis end paremini ja suutis silmi avada. Ta nägi ka kogu enda kõrval. Kogu tundus olevat ärkvel, kuid ei teinud Galeranist välja. Tüdruk piidles teda silmanurgast. See kogu osutus haldjapoisiks." Hm, kus ma olen ? " küsis Galeran haldjalt ettevaatlikult. Üks ork märkas, et nad on üleval ja käratas neile vigases inimkeeles, et nad vait oleks. " Oleks arvanud, et sa ise seda taipad, me oleme orkide käes vangis, "ütles haldjas meeltekaudu turtsakalt.

Trunks mõtles Ma pean mingi käkki kokku keerama muidu ma ei saa oma ema päästa.Aga ma pole nii tugev nagu Vanir või Ayanna.Ma pean midagi välja mõtlema.

[Xboy, mis orgid? Orgid on teravad pulgad. Need, kes Malibraed teenivad on orkid.]

Ayanna kuulis Vaniri teadet ja muutus väga murelikuks. Ta vaatas kaaslaste seas ringi. Ainuke võimalik reeturikandidaat tundus olevat Trunks... Ja Ayanna pani noore haldja juures jällegi tähele pilgu klaasistumist, justkui ta oleks kellegagi sõnumeid vahetanud... Kuid see polnud kindel. Poiss võis lihtsalt mõttes olla. Ja reeturid võisid teha igasugu kavalaid trikke.
Kuid ükskõik kui palju Ayanna sellele ei mõelnud, ükskõik kui palju erinevaid lahendusi ta ei üritanud leida, jõudis ta ikka Trunksi juurde tagasi. Me peame teadma.
Selleks oli vaid üks võimalus.
Ei! See on see kõige hullem, mis sa teha võid!
Kas see, kui Malibrae meid tapab ja ühtlasi võtab ära Ardamirieli viimase lootuse, on parem?
Ei, aga... Sa ei tohi seda teha! See ei ole... ei ole...
Haldjas jäi iseendaga vaidlema, kuid üsna selgeks sai, et ta vist ikka pidi seda tegema...

(Jissusjessus. Ma olin jälle sada aastat haige ja ei leia oma viimast posti, et sealtmaalt läbi lugeda...)

[To Harry Potter:Läks sassi kogemattaxD]

[Liba, see on sellel lehel kolmas postitus. Siin.]

Ayannal oli tungiv kiusatus Trunksi jälgida, kuid ta pani sellele vastu. See oleks äratanud kahtlusi, kui haldjas alatasa teda piidleks. Ta endiselt võitles mõttes endaga, kuigi tulemus oli üsna ette teada. Ta ei tahtnud lihtsalt järele anda. Millele järele anda? Ma lähen hulluks!

Freia istus Sally seljas ja tõmbas end madalaks, kui too läbi pilve tuhises, Naine krimpsutas nina ja pidas aru, mis see ta mõtetes võiks olla.

"Mis sa arvad, kes reetur võiks olla?" küsis Vanir Ayannalt. Vanir ise kahtlustas kõiki uusi tegelasi. Eriti tumehaldjaid ja Trunksi. Trunks oli ka veidi ärevil ja närvis. vanir jäi edasi mõtlema.

(Kahju et Dobby enam ei käi... Sandy oli päris äge tegelane.)

Lõpuks ilmus häiriv mõte peaaegu välja. Freia sai sellel jub sabast kinni, kui miski teda ehmatas. Mõte pages tagasi soppidesse. Freia raputas pahaselt pead ja vaatas ringi. Ehmatjaks osutus põldhiir.

Kidaial hakkasid lennates jalad kangeks jääma ning seetõttu hakkasid nad Fredyga trikke tegema, et pärast ka normaalne olla olleks Kidaia üritas frdi seljast tõusta kuid see oli liiga raske ja nad otsustasid sellekasuks, et Kida enast lihtsalt teist üidi pöörab ja vaatab kuidas teised tagapool lendavad.

Mirdaliel tõmbas end kössi. Vihma hakkas sadama. Mirdaliel ütles mõtlikult Vanirile: "See ongi kogu asja juures kõige hullem. Meie, Ayanna, Kidaia ja veel mõned on algsest grupist. Nad on andnud vande ja neid saab usaldada. Aga teiste kohta me ei tea suurt midagi."

Ainult pool sentimeetrit veel ja Myrthel oleks suutnud sõlme lahti siduda. Ta painutas,kuni tal juba ribide vahel pistma hakkas,aga alla ta ei andnud. Veel natukene,veel natuke,ainult paar millimeetrit veel... Sõlm oli käes!!! Myrthel juubeldas mõtteis ja hakkas sõlmelahti siduma.